Söödad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Kalakasvatuse konspekt

Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas ­ peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu. Kuigi karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks.

Kasvatavate kalade bioloogia

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

täiendavaid kalapüügi võimalusi. Meriforellil on ka paikne vorm, jõeforell (bioloogiliselt on tegemist sama liigiga), kes elab jõgedes kogu elutsükli vältel. Ka teda ohustavad samad tegurid, sest jõeforelli paiksed asurkonnad on väikesed ja kergesti kahjustatavad ülepüügi või kudealade hävimise korral. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed (haudeaparaadid, basseinid, söödad, sorteerimisseadmed) on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. Sel puhul pole eesmärgiks kalade võimalikult kiire kasv, vaid loodusesse laskmisel hästi kohanev asustusmaterjal, ja tootmises ei rakendata maksimaalseid asustustihedusi ning kiireimat juurdekasvu tagavaid söötmisreziime

Kalakaubandus

Meedia

Kommentaarid (0)