3
ELEKTRIAJAMITE
ELEKTROONSED
SÜSTEEMID
4
Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene
Toimetanud Evi-Õie Pless
Kaane kujundanud Ann Gornischeff
Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove
Tallinna Tehnikaülikool
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
Ehitajate tee 5, Tallinn 19086
Telefon 620 3700
Faks 620 3701
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/
Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008
Mootor pidurdub järsult, kuid mootori peatamiseks tuleb selle nullkiirusel toitepinge välja lülitada. Käsitsi on nullkiirushetke tabamine mootori peatamiseks praktiliselt võimatu. Selleks otstarbeks saab kasutada mootori võllile ühendatud nullkiirusreleesid, mille kontaktid lülituvad kiiruse nullhetkel ümber ning peatavad mootori. Nullkiirusrelee kontaktide ühendus mootori käivitus-peatamislülituses sõltub relee ehitusest ning antud juhul pole seda näidatud. Moodsamate ajamite puhul võivad nullkiirusrelee kontaktid olla ajamit juhtiva programmeeritava kontrolleri sisendahelas. Asünkroonmootori lihtsa otselülituse puhul tekitab kõige enam probleeme mootori kaitse. Joonistel näidatud kaitselüliti ja sulavkaitsmed ei taga alati mootori kindlat kaitset kõigis võimalikes talitlusviisides. Kolmefaasiliste vahelduvvoolumootorite jõuahelate lülitusi saab kujutada ühe- ja kolmejoone skeemidel (joonis 4.4)
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-
.................................................................................... 10 2.4. Näide ................................................................................................................................. 11 2.5. Täiturmehhanismide valikukriteeriumid ........................................................................... 11 3. Üldprintsiibid...................................................................................................................... 13 3.1. Elektriajami mõiste ........................................................................................................... 13 3.2. Alalisvool .......................................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas ..................................................
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustava
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vastupingestatud pn-si
alalisvoolu mootorist lihtsam ja odavam. Transistoride kõrval kasutatakse välja lülitatavaid või enda muutuvkaod suuremad püsivkadudest. Sellepärast selline mootor töötab madalama kasuteguriga lühiajalises kustutusega türistore. Inverterite ja sagedusmuundurite juhtimiseks kasutatakse digitaal- ja vektorjuhtimist. talitluses, võrreldes kestva talitlusega. Lühiajalises talitluses on seepärast otstarbekas kasutada 32. Elektriajami dünaamika põhivõrrand. Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Lühiajalise töö tegelik kestus ei lange alati kokku elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad standardse töötamiskestusega. Sel juhul arvutatakse tegelikud kaod ümber kataloogis antud mootori staatilistest väärtustest
Kõik kommentaarid