50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
arulage112
Õppematerjali autor
Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Niccoló Machiavelli ,,Valitseja" Juhendaja: T. Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat
alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. Selles olen temaga ühel nõul, et tuleb olla säästlk ja ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist
Niccolo Machiavelli oli 1469-1527 elanud Firenze poliitfilosoof, kirjanik, ametnik, poeet ning strateeg. Suur osa tema elust möödus Firenze valitseja perekonna, de Medicite võimu all, taustaks pikad Itaalia sõjad ja välisriikide interventsioon. Medicite võim ja eriti selle I faasi lõpuperiood olid renessansiaegse Firenze kultuuri ning majanduse õitseaeg. Avalikku ellu ilmub Machiavelli seoses dominiiklasest fanaatiku Savonarola kukutamise ja tapmisega, avaliku teenistuja karjäär algab 1498 aastal, mil Braccesi asemele valitakse teise kantselei sekretäriks (teiseks kantsleriks) 29 aastane Machiavelli. Järgneva ,,Suure Nõukogu" perioodil täitis Machiavelli diplomaadi rolli, osaledes 13 missioonil. Machiavelli vangistati kahtlustatuna Medicide vastases vandenõus, kuniks Giovanni de Medici paavstiks valimist tähistav amnestia ta vabastas. Järgnevalt
Essee Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus. Dünastiad, ränded, sõjad- kõike seda käsitles Machiavelli olevikus. Näpunäited ja juhtnöörid , kui õpik valitsejale. Seda ma arvasin siis kui esimesed 10 peatükki loetud said
Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid