Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Eveli Otterklau
KESKKONNASTRATEEGIA
JA SÄÄSTVA
ARENGU
PÕHIMÕTTED
Referaat
Juhendaja :
Anneli
Rihvk- Hiie
SISUKORD
SISSEJUHATUS
…………………………………….................................................31.
MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ?
…………………...41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi
põhimõtted ………………………………………….41.1.1
Kohustused ja poliitika ………………………………………………………….5
1.1.2 Kavandamine ……………………………………………………………………5
1.1.3 Elluviimine ……………………………………………………………………...6
1.1.4 Kontrollimine …………………………………………………………………...6
1.1.5 Korrigeerimine ja täiustamine …………………………………………………..7
2.
MIS ON ÖKOMÄRK NING SELLE EESMÄRK ?
……………………………8
2.1
Regionaalsed
rahvuslikud ökomärgid…………………………………………….9
3.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Evelio
Õppematerjali autor
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite järgi. Loomulikult on nende toi
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau APTEEK KODUS AUTOS JA TÖÖKOHAS Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk-Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. APTEEK KODUS ...........................................................................4 2.APTEEK AUTOS ...........................................................................6 3. APTEEK TÖÖKOHAS ....................................................................7 3.1 Töökoha apteegi sisu ( esmaabikomplekt kuni 25 inimest ) ..........................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1.3Muinas-Kreeka ..............................................................................6 1.4Etruskid .......................................................................................7 1.5Muinas-Rooma ...............................................................................7 Tallinn 20
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne- maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel. Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu. Oma töö kirjutamiseks
Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest. Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja
Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbijal osta tooteid, mis on keskkonnale vähem kahjulikumad, sest toodete enda informatsiooni põhjal on väga raske aru saada milline on hea ja keskkonnasõbralik toode. Ökomärgise eesmärk on edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele. Samuti on eesmärgiks tõsta tarbija teadlikkust keskkonna osas ning mõjutada turgu müüma rohkem keskkonda hoidvaid tooteid. 5 Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Eesti säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu
Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina. Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise.
kuid kuna toimelt on kreemides sageli kasutatav dimethicone väga sarnane mineraalõlidele, siis kasutades päeval silikoone sisaldavat kreemi, soovitatakse öösel lasta nahal loomulikult funktsioneerida. [24] Silikoonikiht kulub nahalt maha väga vaevaliselt. Keskmiselt 2-3 nädalaga hakkab silikoonikiht lagunema. Säilivusaeg on silikoonidel väga pikk ja näiteks dimethicone puhul võib lagunemisele looduses kuluda sadu aastaid. Siinkohal tuleks mõelda, mida see meid ümbritseva keskkonna jaoks tähendab.[1] 2.2.4 Ftalaadid 14 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid