Plaatimine läbi ajaloo (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

odt

Plaatimine

28. Võrdle hüdroisolatsiooni ja niiskustõket? Niiskustõke on vedelik mis hoiab ära niiskust, aga hüdroisolatsioon on kummimõgin mis kaitseb aluspinda vee eest, täielikult veekindel 29. Võrdle: kive e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid? Klinkerplaadid on vähem poorsed 30. Millistele nõuetele peavad vastama plaaditud pinnad? Põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid. 31. Plaadikavandi teostamine. Selleks et plaatimist alustada, tuleb kõigepealt teha vajalikud arvutused materjali kulu kohta ja palju see lõpuks kõik maksma läheb. Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda

Ehitusviimistlus

7

odt

Plaatimine.

Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate

Ehitusviimistlus

12

doc

PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD

Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda: esimene segamine(u. 2-3 min.) viiakse läbi vähema veega, segul lastakse seista 10-15 minutit, teine kord segatakse (u.2-3 min.) kergelt ja lisatakse ülejäänud vesi. Valmissegu kasutusaeg peale vee lisamist on 2 ööpäeva (suletud nõus). Tööde teostamisel peab aluspinna, segu ja ruumi temperatuur olema üle +10. 1.2 Vetonit L- täitepahtel Vetonit L on seinte ja lagede aluspahtel kuivadesse ruumidesse (ei sobi niisketesse ja märgadesse ruumidesse). Sideaine polümeerliim. Veega segamisel saadakse valmis viimistlussegu

Ehitusviimistlus

5

docx

Plaatimine

TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud

Plaatimine

6

doc

Hüdroisolatsiooni materjallid

JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Fibergumiga hästi läbi imendunud. Toruläbiviikude jaoks kasuta Kiilto valmis läbiviigutükke läbimõõduga 55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast ning lõika selle keskele toru välisläbimõõdust u. 4 mm väiksem auk. Kinnita tugevdustükid värskele Fibergumile ja hõõru kinni. Kanna Fibergum rulliga kogu isoleeritavale seinapinnale ja lase kuivada u. 2 tundi (värvimuutus). Kanna pinnale teine kiht Fibergumi ja lase kuivada vähemalt 6 tundi (värvimuutus)

Hüdroisolatsiooni tööd

16

docx

Ehitusmaterjalid töö

Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

82

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.

Ehitus

30

docx

Puitplaadid

....................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat.....................................................................................................................6 5. Wafer – plaat...................................................................................................................7 6. Puitkiudplaadid...............................................................................................................8 7. MDF – plaat.....................................................................................

Puidutöö

Kommentaarid (1)