50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mina596
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1
liikluskoolitusfirma. Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapitali suurus vähemalt 400 000 krooni. Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud näiteks AS SEB Pank või AS Rakvere Piim. Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Tulundusühistud on levinud näiteks metsamajandamise valdkonnas. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine
varaga. Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab 5 oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud – näiteks AS Swedbank või AS Kühne + Nagel. Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Tulundusühistud on levinud näiteks metsamajandamise valdkonnas. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine
...... 15 Juriidilise isiku sundlõpetamine ............................................................................................ 16 Juriidilise isiku lõppemine ......................................................................................................16 Sissejuhatus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga. Juriidilised isikud liigitatakse esindatavate huvide alusel eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Nende juriidiliste isikute asutamise kord,
........................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud..................................................................5 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik.....................................................................11 Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu....................................................
omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Eraõigusliku juriidilise isiku ja avaliku-õigusliku juriidilise isiku vahe: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud eraõiguses ja avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud avalikus õiguses 2. Eraõiguses on liigi kohta käiv seadus, avalikus õiguses on konkreetne seadus Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: - Riik - KOV üksus → Linn või vald - Konkreetse seadusega loodud avalik-õiguslik isik Eraõiguslikud juriidilised isikud: - Täisühing ehk TÜ, regulatsioon on äriseadustikus. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. - Usaldusühing ehk UÜ, regulatsioon on äriseadustikus. Usaldusühing on äriühing,
2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Isikud jagunevad: 1. kodanikud 2. välismaalased 3. topeltkodakondsusega isikud 4. kodakondsuseta isikud Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides
tulundusühistuseadus ja äriseadustik. Tulundusühistu nimetus ei ole päris korrektne, sest ühistulise ettevõtlusvormi eesmärgiks ei ole tulu teenimine ning kasumi jagamine, nagu see on äriühingute puhul, eesmärgiks on liikmete vajaduste rahuldamine. Samas aga katab tulundusühistu oma tegevuskulud majandustegevuse abil, mitte annetuste ja/või liikmemaksude abil, nagu on tavapärane mittetulunduslikele organisatsioonidele. Kui ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast, mille ta tasus tarbijana. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse ühistu puhul määratlust not-for-profit, mida eesti keeles võiks määratleda kasumit mitte eesmärgiks seadva ettevõttena Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid