100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 36 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainis1993
Õppematerjali autor
Tartu Observatoorium Referaat Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire
Kosmose uurimine Ettekanne Tallinn 2009 Sisukord Teleskoobid................................................................. 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades
Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn alates 2005. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Tähetorni direktori F. G. W. Struve ja eesti soost kindrali Carl Friedrich Tenneri juhtimisel mõõdeti 1816-1852 triangulatsioonimeetodil meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Sellel tööl oli suur tähtsus astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus. Tõravere observatooriumi valmimise järel 1964. aastal lahkusid astronoomid Tartu tähetornist. Hiljem tegutses tähetornis Tartu Linnamuuseumi filiaal ning pärast selle sulgemist teaduskeskus Ahhaa. 1963. aastast tänaseni tegutseb tähetorni juures astronoomiaring. 2009. aastal alustati Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel
neile 500 mm peegli või läätse hea valgusjõuga. Observatooriumi direktor võtab pakkumise vastu, kuid peab Schmidti peeglit liiga raskeks, mille peale Schmidt valmistab palju kergema peegli sama aasta augustis. Järgmise aasta märtsis saab ta vastuse, et peegel läbis katsetused edukalt, kuid siiski tahetakse veelgi suurema valgusjõuga peeglit. Augustis teatab Schmidt, et 400 mm paraboolpeegel on valmis ning selle saab Potsdami observatoorium endale 1300 marga eest. Peegliga tehakse proovivaatlused ning jäädakse igati rahule. Kuni Esimese Maailmasõja alguseni elas Schmidt väga hästi, sest optika tellimusi tuli palju. Sageli töötas ta ööd ja päevad läbi. Tal oli ka paar abilist tööle võetud kohalikud lukksepad. Nende mälestustest selgub, et Schmidt tundis endiselt huvi astronoomia vastu, sest ta oli oma töökoha katusele sisse seadnud observatooriumi (Lisa 2). Seal oli kaks instrumenti paraboolne
Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Astronoomilise vaatluse areng............................................................................................................. 2 Teleskoobid.......................................................................................................................................... 4 Teleskoopide tüübid............................................................................................................................. 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused..............................................
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mis lähtub Päikesest ja Päike
Foto: Tõnu 38 Kuressaare kiriku interjöör. Foto: Ivo Kruusamägi Sepp 2012 2009 25 (Muinsuskaitseamet) (Saaremaa.ee) 26 (Muinsuskaitseamet) (Rudi, 2009) (Henno, 2009) (Toplaan, 2012) 17 Tartu tähetorn Tartu tähetorn asub Tartu linnas Toomemäel, aadressil Lossi 40. Funktsioonilt on hoone olnud eluaeg observatoorium, kuid ruumipuuduse ja valgusreostuse tõttu toimub astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval peamiselt Tõravere observatooriumis. Tartu tähetorni esimesel korrusel on välja pandud astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist, samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi. Juba 1948. aastast tegutseb Tartu Tähetorni astronoomiaring. 23. 41 Tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2008 juunist 1988 lehvib tähetornis ööpäevaringselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid