EKA I Essee - Surm eesti kirjanduses (0)

Sarnased õppematerjalid

42

pdf

Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“

ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt  Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel.

Kirjandus

2

doc

Sõja loomuvastasus

katse jutustada ühest põlvkonnast, mille sõda hävitas- isegi siis, kui ta pääses tema granaatide eest." Jah, nii see on. Sõdurid, kes sellest sõjast eluga pääsesid, võisid küll füüsiliselt terveks saada, kuid nende mällu jäävad tõenäoliselt alatiseks armid sellest, kuidas nad tundsid hirmu, nägid surma igal pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ta päevast päeva nägi, oli surm. Ta räägib ka, kuidas nad on muutunud täielikult tundetuks. Kuidas nad jäid ilma oma perekonnast või sõpradest. Teoses ,,Läänerindel muutuseta" saavad kõik tegelased surma. Jutustaja Paul Bäumer kõige viimasena. Päris loo alguses sureb Kemmerich. Remarque kirjeldab tema surma päris täpselt. ,,Kemmerichi huuled on justkui maha pühitud, suu suuremaks muutunud, hambad torkavad teravalt silma, nagu oleks nad kriidist. Liha ta näos on kokku sulanud, sarnad tungivad esile

Kirjandus

54

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse

Eesti kirjandus

6

doc

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis.

20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav

Filosoofia

5

docx

Eaka suremine

iseseisvust, mis tema olukorras on võimalik ja millele tal on õigus, peavad hoolduse osutajad aitama tal tasakaalustada sõltuvuse ja sõltumatuse astet erinevates elamistoimingutes kuni surmani. (Roper jt 1999) Vanadus ja suremine Vanemad inimesed teavad, et nad lähenevad elukaare lõpule. Sellest annab neile märku elukaaslaste surmad. Enamus vanureid on terved, nad säilitavad oma iseseisvuse ning surevad äkki või pärast lühikest haigust. Neile, kes on haiged ja sõltuvad, võib surm olla teretulnud, kuna vabastab nad valudest ja ebamugavusest. Suremisprotsess võib olla pikk vapralt peetav võitlus põdura ja tõrkuva kehaga oma väärikuse ning enesest lugupidamise säilitamise eest. (Roper jt 1999) Pikaaegne surmaeelne haigus võib tekitada suuri ebamugavusi ka sugulastele. Neil on küll võimalik valmistuda kaotuseks, kuid lisaks oma murele ja hirmule tuleb neil pikka aega haige eest kodus hoolitseda või teda haiglas vaatamas käia

Rahva tervis

23

ppt

E.M.Remarque "Elusäde"

1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt  Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele ­ romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu  Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist ­ see väljendus ka tema teostes Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga Igaüks sai teenitud karistuse ­ teoses "Elusäde" lasi vang 509 koonduslaagri julmeima komandandi maha Remarque'i elus oli tähtsal kohal armastus ­ vangid Bucher ja Ruth  Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus

Kirjandus

55

doc

Kirjanduse eksam

(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade. ,,Popi ja Uhuu", ,,Vari"(+) 32. Vabalt valitud pilet.(+)  Pilet number 1 Teaduskirjandu Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised s Iluirjandus

Kirjandus

13

doc

Teisiku motiiv Dickensi teoses"Jutustus kahest linnast"

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur Ljudmilla Pranjuk VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES KAHEST LINNAST" Uurimistöö Juhendaja: Ave Matteus  Ljudmilla Pranjuk 2 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest

Kirjandusteose analüüs

Kommentaarid (0)