Aravete Keskkool SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST Uurimistöö Koostaja: Helena Teras 11.klass Juhendaja: Kristiina Ots Aravete 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna üha enam on hakatud solaariumi teenuseid kasutama. Kõige suurema hulga moodustavad neist noorukid, kellel puuduvad täpsed teadmised kunstpäikese riskide kohta. Ühest küljest räägitakse selle kahjulikkusest, teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu. Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik. Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja nelja
Ultraviolettkiirgus Referaat Tartu 2014 SISUKORD 1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS..........................................................................................3 2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................4-5 2.1 Kaitse........................................................................................................................5-6 2.2 UV indeks....................................................................................................................6 3. UV-KIIRGUSE ESINEMINE TÖÖALADEL..........................................................7-8 KOKKUVÕTE....................................................................................................................9
füüsikut Henri Becquerel'i. Gammakiirgus on võimeline väga kaugele levima ning samuti on tal piisavalt palju energiat, et inimkeha läbida. Kuna gammakiirgust ei ole inimesed võimalikud tajuma ja on tuvastatavad ainult spetsiaalsete seadmetega, siis ei ole seda võimalik vältida. 2.2 Mitteioniseerivad kiirgused Mitteioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis ei tekita ionisatsiooni. Mitteioniseerivad kiirgused on näiteks ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunakiirgus ja raadiolained. 6 2.2.1. Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. UV-A lainepikkus on vahemikus 315 - 400 nm ja lühemalaineline UV-B kiirgus vahemikus 280 - 315 nm. Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. UV-B kiirgust neelab eriti tugevalt atmosfääris peamiselt 20 - 25 km kõrgusel olev osoonikiht
UVB mõju inimesele UVB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: - parandab immuunsüsteemi - stimuleerib naha loomulikke protsesse, - on stressi alandava toimega, - parandab vereringet, - soodustab melaniini, serotoniini ehk hea tuju hormooni ja feromooni vabanemist, - tõstab kehas loomuliku D3-vitamiini tootlikkust, mis parandab inimese tervislikku üldseisundit. D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. UVB on päevitamise kohalt väga efektiivne ning päevitamisel on võimalik doose täpselt kontrollida. 1.7.4. SAD (Seasonal Affective Disorder) valgusravi - päevavalgusteraapia talvemasenduse ennetamiseks ja leevendamiseks. SAD ehk sesoondepressioon on levinud just päikesevaestel maadel. Talvel on päevad lühemad ning päikest ja valgust vähem
Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 10 12 kilomeetriga. Mõningate objektide kaugusi Maast Kuu keskmine kaugus 1,28 valgussekundit Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit
Näiteks põhjapoolkera kõrbetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100 mm, võimalik auramine aga 800-1000 mm. 28) Transpiratsioon. Aurumine taimeorganite kaudu (lehed, varred). Toimub läbi õhulõhede, rakkude vaheruumis on õhk veeauruga küllastunud. Toimub seni kuni õhulõhed on avatud, samas mõningane aurustumine vartelt ja kutiikulalt. Transpiratsiooni mõjutab temperatuuri intensiivsus, õhu liikumine, taime veega varustatus, valgus (päevasel ajal). Transpiratsiooniprotsessi iseloomustatakse hüdrotermilise koefitsendiga = transpireeritud vee mass/sünteesitud kuivaine massiga. Näiteks kulub taimedel 300-800 st 1 kg kuivaine sünteesiks kulub 300-800 l vett. Summarne auramine taimkattelt ja maapinnalt 29) Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Veeauru üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse faasi (sublimatsioon). Õhk peab olema eelnevalt veeauruga küllastunud, siis saab kondensatsioon alata
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Kõik kommentaarid