Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatlik valitsemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Demokraatlik valitsemine #1 Demokraatlik valitsemine #2 Demokraatlik valitsemine #3 Demokraatlik valitsemine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marleenabel Õppematerjali autor
Konspekt Anu Tootsi 2003. aastal väljastatud 9. klassi ühiskonnaõpetuse õpiku 2. peatüki põhjal. Seletatud on kõik mõisted!

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatlik valitsemine

Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad, kodanikuorganisatsioonid.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
31
ppt

Demokraatia

Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
docx

Riigivalitsemine

Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded:  Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid  Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid  Seaduste vastuvõtmine  Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle  Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid:  Maaelukomisjon  Riigikaitsekomisjon  Euroopa Liidu asjade komisjon  Majanduskomisjon  Sotsiaalkomisjon  Keskkonnakomisjon  Põhiseaduskomisjon  Väliskomisjon  Kultuurikomisjon  Rahanduskomisjon  Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses

Ühiskond
thumbnail
7
rtf

Demokraatlik valitsemine

Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) ­ suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik ­ riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik ­ tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia ­ rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur

Ühiskond
thumbnail
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus) 3) Eraelu on vaba 3) Riik kontrollib kõike, ka eraelu 4) Jälgitakse inimõigusi 4) Rikutakse inimõigusi 5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun