KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Euroopa Liidu korraldus, komisjon, KOV, kodakondsuse saamine, Eesti kohtusüsteem, ministrite nõukogu, parlamendi ülesanded

Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2)teostab järelvalvet Euroopa K

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kohtuvõim

ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer  Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?).

Ühiskond

44

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel

Ühiskond

16

docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?  Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine  Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule  Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne? Vertikaalne lahusus-ülsteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded Keskvalitsus -> kohalikud omavalitsused 5. Kuidas on põhiseaduse paragrahvides sätestatud võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte?

Ühiskond

9

doc

Nüüdisühiskonna

· Nt Eesti, Läti, Soome jne. Presidentaalne: · Riigipea on valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud · Valitsust ei moodusta parlament ega ole selle ees aruandekohustuslik · Nt Prantsusmaa, USA, Venemaa Monarhia ­ riigipea on päriliku võimuga monarh(kuningas, keiser, sultan, empiir) 1. Absoluutne · Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim · Nt Saudi-Araabia, Bahrein, Katar 2. Konstitutsiooniline · Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, peamiselt on tal esindusfunktsioon · Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seaduseloomega parlament · Nt Norra, Rootsi, Taani, Holland, Belgia, Tai, Jaapan 3  Diktatuur Autoritaarne reziim:

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Ühiskond

seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Valitsemine, õigus

Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) ­ president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda ­ valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat ­ osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad koj

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)