Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Valgus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nim Dispersiooniks?
  • Mida teeb prisma valge valgusega?
  • Kuidas väheneb peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja?
  • Miks tekib vikerkaar?
  • Mida näitab valguse spekter?
  • Kuidas saab infot aine aatomite kohta?
  • Mis on spektraalaparaadi põhiosaks?
  • Mis spektrid iseloomustavad ainete kiirgust?
  • Mis on pidevspekter ja selle allikad?
  • Millest oleneb pidevspektri kuju?
  • Mis on joonspekter ja mis selle annavad?
  • Mis on neeldumisspekter ja kuidas selle saab?
  • Mis on seos kiirgus-ja neeldumisspektrite vahel?
  • Mis on spekteranalüüs ja milleks seda kasutatakase?
  • Mis on spektraalaparaat?
Valgus #1 Valgus #2 Valgus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gdjgdg gdjdg Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Valgus

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi.

Füüsika
thumbnail
36
pdf

VALGUS

neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volfram? Sest just see metall kan- natab kõige kõrgemat temperatuuri. Volfram sulab 3390 °C juures, raud temperatuuril 1535 °C ja vask 1083 °C.

Füüsika
thumbnail
2
doc

Valgus

Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut

Füüsika
thumbnail
2
docx

Valguslained

ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Valguslained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =2k/2=k Lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =(2k+1)/2=(k+1/2) . (j6)(j7). Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt levib valgus ei satu. Valguse difraktsioon

Füüsika
thumbnail
12
docx

Valgusõpetus

suurust ekraanil. Kui me ise vaatleksime punktvalgusallikat ekraani tasandis, siis varju piirkonnast väljaspool me näeksime valgusallikat, kuid varju piirkonnas ei näeks, sest ese varjab meie jaoks valgusallika. Kui eset valgustab punktvalgusallikast suuremate mõõtmetega kerakujuline ehk sfääriline valgusallikas, Kohe kui valgus jõuab teistsugusesse keskkonda, ta murdub või peegeldub Valguse murdumise korral saab appi võtta kiirteoptika Peeglites ja läätsedes tekivad (vahest vähendatud või suurendatud) kujutised.  tasapeeglid - täiesti lameda peegelpinnaga  kõverpeeglid - kõvera peegelpinnaga o kumerpeeglid - peegelpind on kumera kujuga o nõguspeeglid - peegelpind on nõgusa kujuga o silindrilised, koonusekujulised ja muutuva kumeruse-nõgususega peeglid Sellised peeglid, mis on muutuva kõverusega pinnaga, silindrikujulised, koonusekujulised vms, tekitavad

Füüsika
thumbnail
67
doc

Valguskaablid

3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Väliskaablite paigaldus 4.3.1 Maa- ja kanalikaablite paigutamine 4.3.2 Õhukaabli paigaldus 4.3.3 Veekaablite paigaldus 5. Jätkamine ja lõpetamine 5.1 Kiu jätkamine 5.1.1 Kiu jätkamine keevitusega. 5.1.2 Mehhaanilised jätkud 5.1.3 Jätkukaablid 5.2 Kiu otsastamine. 5.2.1 Jätkamine lehvik-kiududeks 5.2.2 Kiidese paigaldus töökohal. 5.3 Lõppseadmed 5.3.1 Lõppkarp, -paneel ja optiline jaotusraam. 5.3.2 Optiline pistikupesa 5.4 Optilised liidesed ja muud passiivsed komponendid 5.4.1 Lehvik- kiud ja ühenduskaalbid. 5.4.2 Muud passiivsed komponendid 5.5 Ohutustehnika 6. Siirdesüsteemid ja võrgud 6.1 Tava- televõrk 6.1.1 Tuumik (e. tüvi) ja piirkondlik võrk 6.1.2 Kliendi (abonendi) võrk 6.2 Kohtvõrgutehnika 6.3 Kinnistu võrgud 6.3.1 Piirkondlik kaabeldus 6.3.2 Tõusukaabeldus 6.3.3 Korruste kaabeldus 6.3

Telekommunikatsioon
thumbnail
2
doc

Valguse peegeldumine/dispersioon

3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? Keskkonna absoluutne murdumisnäitaja- antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. n= c / v c-kiirus vaakumis 300 000 km/s , v-kiirus keskkonnas füüsikaline sisu: näitab mitu korda väheneb kiirus üleminekul vaakumist sellesse keskkonda. 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem absoluutsete murdumisnäitajate ja valguse kiiruste kaudu antud keskkondades, suhtelise murdumisnäitaja füüsikaline sisu? Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes. ( nS = n2 / n1 ) nS = v1 / v2

Füüsika
thumbnail
12
docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist.

Füüsika



Lisainfo

Abiks valguse KT-l

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun