Veini koolitus. (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Veinide
ajalugu
Veinide ajalugu
Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede
piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel.
Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid
vi namarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud vi namarjad
hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi
arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele.
Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna
- Iraagis . Vein levis ki resti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda
valmistasid nii egiptlased , kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased , kes
valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased.
Anti kmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist .
Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad.
Veinide ajalugu
Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede
pi rkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel.
Jumalate joogist, mil e nimetust on sajandite vältel seostatud ni
ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse
yayiniga, räägivad meile i dsete hauakambrite seinamaalingud,
vanad raidkirjad, ajalooürikud ning pi blilood.
Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
marjadest , mis on tänapäevase vitis vinifera ja teiste
kultuurviinapuuli kide eelkäijaks.
Veinide häl iks peetakse muistset Rooma impeeriumi, kus tegeleti
sihipäraselt  veinide tootmise, kasvatuse kui sordiaretusega.
Kesaegsete avastusretkede ning koloniseerimise käigus rändas
veinikunst Uude Maailma.
Veinide ajalugu
Rooma keisriri k ja selle hästi arenenud transpordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka
vi napuude levikut. 3. sajandi lõpuks m.a.j valmistati veini paljudes paikades, mida peetakse tänasel päeval
traditsioonilisteks vi namarjapiirkondadeks. Murrang toimus ka veini transportimisel. 2. sajandil pKr ilmus
Prantsusmaal kasutusele uus vedelikumahuti, mil e olid leiutanud keldid - puutünnid. Sinnamaani hoiti ja
transporditi veini kitsastes savianumates - amforates.

Varakeskaja möödudes hakkas vahepeal kokkukuivanud veinikaubandus uuesti kasvama. Põhjuseks kiriku
tähtsus ni  veini valmistamisel kui levitamisel. Mungad tegelesid kloostrites loodusvaatlustega ning nende
uurimistöö aitas vi namarjakasvatust mõista ja edendada. Eraldi tuleb märkida ära ajajärk mis järgnes
Kolumbuse merereisile Ameerikasse. Just nimelt si s pandi alus vi namarjaistandustele Uues Maailmas.

17. ja 18. sajandi tööstusrevolutsioon andis tõuke üleilmsele veinikaubandusele. Kui Itaalia ja Prantsusmaa
veine sai 24 tunniga Berli ni. Londonisse ja Pari si ei olnud vaja otsida turgu naaberlinnakestes. 19. sajandi
tähtis pärand on ka Louis Pasteuri tegevus, tänu kel ele hakati paremini juhtima veini valmistamise kulgu.
Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi
seitsmekümnendatel Põhja- Ameerikast vi napuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku
pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas
aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga.

Veinide ajalugu
PHYLLOXERA elik juuretäi:
Väike kol ane juuretäi, hävitab istiku juurestiku .
1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu
kogu Prantsusmaa veinikasvatuse.
Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, al a 25 milj hl.
Viinamarjakasvatus.
Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera
li gi vi namarju. Sel est li gist on aretatud üle 4000 sordi.
Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50
vi namarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi,
suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja
haiguskindluse poolest.
Mõned kõige levinumad vi namarjasordid on: Riesling ,
Chardonnay , Sauvignon Blanc , Cabernet Sauvignon,
Merlot, Pinot Noir , Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.
Veinide liigitus.
Maitse järgi li gitatakse veine kolme rühma:
kuivad
poolkuivad
magusad veinid.
Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja
valgeteks. Li gitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse
põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on
kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti
pi rkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi
tehnoloogiaid, mil e tulemuseks on näiteks portveinid,
vahuveinid , šerrid, burgunderid jt.
Viinamarjakasvatus.
Iga vi namarjasort, et anda kvaliteetset mahla, on seotud
tugevalt kolme komponendiga.
ü
PINNAS iga sort vajab kindlat mullastiku koosseisu, et
saada parimat tulemust.
ü
KLIIMA iga sort assotseerub kindla klimaatilise tsooniga,
mil es väljendub paremini tema kvaliteet. Kli ma võib olla
kontinentaalne , lõunamaiselt soe ja kuiv, või mereline-jahe.
ü
INIMENE iga sordi puhul on väga tähtis inimese osa istiku
kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja
veinivalmistamisel.
Viinamarjakasvatus.
Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR:
Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu
asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ranno33 Õppematerjali autor

veinid mahl marjasort hape blanc viinamarjasort

Kasutatud allikad

https://www.youtube.com/watch?v=Xu6Nmq3hbFc&feature=related

Sarnased õppematerjalid

docx

Veinist

1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed

toiduainete sensoorse hindamise alused

docx

ITAALIA VEINID

tutvustatakse erinevaid veiniregioone, mida leidub Itaalias kakskümmend ja mis on kõik omamoodi erakordsed. Juttu tuleb veel sellest, milline peab olema veinide kvaliteet ja kuidas seda märgistatakse, milliseid viinamarjasorte kasutatakse erinevate veinide tootmisel ning kuidas toimub serveerimine. Millised temperatuuril peaksid veinid olema ja millistest klaasidest juua. 3 1. ITAALIA VEINIDE AJALUGU Esimesed teated veini tegemisest pärinevad 8000 aastat enne Kristust, muistse Pärsia aladelt. Sealt levis veini valmistamise kultuur Assüüriasse ning Babülooniasse, kust kaudu jõudis see omakorda Egiptusesse. 2000 aastat enne Kristust hakkasid veini valmistama kreeklased, siis kreetalased ning lõpuks ka roomlased. Kreeklased istutasid viinamarjapõõsaid Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse. Mandri Itaalias elanud etruskid olid veini joojad, mistõttu veinitegemisest sai roomlaste muistse kultuuri osa

Joogiõpetus

docx

Veiniõpetus

Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast)

Toiduainete õpetus

doc

VEINIMAA HISPAANIA

1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari.....................................................................................................................

Geograafia

odp

Prantsusmaa veinid

Prantsusmaa veinid Marju Rannaste KM31 Veinide ajalugu Arheoloogilised väljakaevamised näitavad et juba 3000 aastat tagasi tegeleti Prantsusmaal viinamarja kasvatusega. Esimesed teadaolevad tõendid veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.kr Lõuna- Prantsusmaalt, kui kreeka immigrandid asutasid praeguse Marseille linna ja asusid seal aktiivselt veinindusega tegelema. Prantsusmaa veininduses toimusid suured muutused. 6. ja 7. sajandil tekkis rida väiksemaid vürsti- ja kuningriike, mis suhtusid veini valmistamisse erinevalt. Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja

Joogiõpetus

ppt

VEIN

SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU  Veini valmistamine, kui  Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja  Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid,  Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku veine klassifitseerima ja vürtse (vaiguga vein on hiinlased Kreekas populaarne ka tänapäeval)

Joogiõpetus

docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1

Kokandus

rtf

Valged ja roosad veinid

;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht...............................................................

Toidukaubandus

Rohkem sarnaseid