50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
94 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keppler
Õppematerjali autor
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u).
oleviku-tuleviku vastandus. Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome- ugri *ś-tunnuselise üldminevikuga) Liitajad vaid läänemeresoome keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti ja germaani keelte mõjul). 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27
*ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen) e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laensõnade kihistused eesti keeles: Soome-ugri algkeelde (…–3000BC): algindoeuroopa, indoiraani, ?kirdeindoeuroopa Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi Keskaeg (13.–17. saj): alamsaksa, rootsi, vene Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi 12 Tsaariaeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita
Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul
Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv.
Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite ehk artikulaatorite abil saab sagedusi (ülemtoone) võimendada liitlaines ja muuta heli tämbrit. Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonant 35. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kvaliteet on rõhu füüsikaline omadus. Germaani keeltes näitab vokaali kvaliteet rõhulisust selgesti hääldatud vokaalid esinevad vaid rõhulises positsioonid, rõhuta vokaalid on redutseeritud. 36. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide kvaliteedi määratlemisel on olulised parameetrid huulte asend, keele kõrgus ja keele ees- või tagapoolsus
seisukohalt tähtsamad); kestuskomponent aga on rakendatud fonoloogilise aktsendi ülesannetes (II ja III välde kujutavad endast olemuslikult erinevaid rõhumalle, nendega saab eristada tähendusi sõnades, mille häälikkoostis on kattuv vt lähemalt allpool). Keeled erinevad ka sel alusel, kas on neis rõhk a) fikseeritud, 2) liikuv või 3) sõltuv häälikupikkustest Näiteid: 1. Soome, ungari, läti, islandi, tsehhi, slovaki rõhk esisilbil (enamik germaani keeli tüve esisilbil); poola eelviimasel ja makedoonia eel-eelviimasel silbil; armeenia, ivriit, turgi ja iraani keeled lõppsilbil). 2. Vene, ukraina, valgevene, bulgaaria, sloveeni, kreeka, leedu rõhu liikudes muutub ka tähendus. 3. Klassikaline ladina, araabia, mongoolia; vanakreeka puhul oli seos kvantiteediga eriti mitmepalgeline. Fonoloogiline aktsent. On keeli, kus ühtsama silpi saab rõhutada mitmel erineval moel, nii et tähendus muutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid