Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #1 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #2 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #3 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #4 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #5 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #6 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #7 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #8 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #9 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #10 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #11 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #12 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #13 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #14 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #15 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #16 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #17 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #18 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #19 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #20 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #21 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #22 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #23 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #24 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #25 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #26 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #27 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #28 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #29 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #30 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #31 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #32 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #33 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #34 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #35 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #36 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #37 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #38 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #39 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #40 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #41 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #42 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #43 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #44 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #45 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #46 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #47 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #48 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #49 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #50 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #51 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #52 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #53 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #54 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #55 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #56 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #57 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #58 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #59 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #60 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #61 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #62 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #63 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #64 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #65 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #66 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #67 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #68 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #69 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #70 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #71 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #72 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #73
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pubekas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikk

Füüsika
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: ­ avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga ­ suletud - puudub ainev

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
288
pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust ­ tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3

Rekursiooni- ja...
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
18
doc

Eksami piletid

1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia? Pal

Materjali füüsika ja keemia
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

thumbnail
18
doc

Keemia

Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O

Rekursiooni- ja...
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia



Lisainfo

Pantud kõik ühte faili kokku, parandatud vigu, lisatud sisukord ja konverteeritud pdf vormingusse.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun