Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Viirused
On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid ), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks!
Elusorganismidega seob neid:
  • Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape !) olemasolu
  • Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp , HIV
  • Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke
    Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas )
  • Ka viirustel endal on parasiidid , ehk viirustel parasiteeruvad viirused.
    Elutute objektidega sarnasused
  • Puudub rakuline ehitus
  • Puudub iseseisev paljunemine
  • Puudub iseseisev ainevahetus
  • Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed
    Ehitus ja elutegevus
    • Mustad pallid on ensüümid
    • Sees nukleiinhappe spiraal , kas DNA või RNA
    • Seal peal valkkate kapsiid
    • Seal peal superkapsiid , mis moodustub surmatud peremeesraku kapsiidist.

    Viiruse geenid kas DNA või RNA kujul, kusjuures nukleiinhape kas üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv on 3, suuremad üle 1000.
    Toimelt jagunevad:
  • Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma
  • Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi
  • Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi
    Viiruste elutsükkel
    Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised
  • viiruse tungimine organismi
  • viiruse kinnitumine sihtmärkrakule
  • viiruse nukleiinhappe liikumine raku tuuma ja seostumine kromosoomidega DNA kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub)
    Järgnev jaguneb kaheks:
  • Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb , laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke.
  • äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit , marutõbi
  • krooniline - organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude lisandumine suudab seda kompenseerida teatud aja vältel. Isikud on koguaeg nakkusohtlikud. Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga
  • Lüsogeenne tsükkel - viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomis vaikivas olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis ), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki)
    Inimese viirushaigused
    Nakatumine
  • Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu
  • Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid
  • Biovedelikega ( veri , sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid
  • Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid
  • Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi
  • Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga)
    Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused
  • Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit
  • Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid
  • Hingamisteed - gripp, paragripp , viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik
  • Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik
  • Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus
  • Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps
  • Näärmed - hepatiit ( maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas)
    Inimeste kaitse viirushaiguste eest
  • Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid)
  • Palavik - viirusvalkude denaturatsioon
  • Agressiivne keskkond- happeline maosisu, sapp
  • Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus)
  • Aktiivkaitse -
  • antikehad ,
  • õgirakud, mis hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke
  • interferoon tüüpi valgud
  • Vaktsineerimine
  • viirusosakestega
  • vaktsineerimisel viiakse organismi ka valmiskujul antikehad (marutõve karmil kujul)
    Viiuste jaotus
    Nukleiinhappest
  • DNA - rõuge, herpes, papilloom
  • RNA - gripp, HIV, marutõbi
    Tõvestavast objektist - omad viirused on kõigi 5 riigi esindajatel
  • Bakteriviirused ehk faagid
  • Protistide
  • Taimede
  • Seente
  • Loomade
  • Viirused #1 Viirused #2 Viirused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2evakoer Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused

    halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) „perekondlik unetus“ - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    docx

    Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

    19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    docx

    Molekulaargeneetika ja viirused

    19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Viirused

    1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus ­ Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta ­ Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    Viirused kokkuvõte, mõisted

    6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon ­ väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi. Viroid ­ sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA

    Bioloogia
    thumbnail
    17
    ppt

    Joonised bakteritest-viirustest-al gloomdest

    Viirused Koostas E.Torv JWG 2014 Viiruste avastamine • Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. • 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner 1749-1823 rõuged Viirused kui elusa ja eluta looduse vahevormid Sarnaselt • Erinevalt elusorganismiga elusorganismist • Koosnevad valkudest ja • Puudub rakuline ehitus pärilikkusainest • Puudub ainevahetus • Muutuvad kiiresti • Ei suuda iseseisvalt • Pika aja jooksul arenevad paljuneda, kasvada, (evolutsioneeruvad) reageerida ärritusele • Viiruseid paljundab jne

    Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
    thumbnail
    3
    docx

    KT Viirused

    Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ­ ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood ­ genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood ­ viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine ­ viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ­ ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse

    Bioloogia
    thumbnail
    9
    docx

    Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

    1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    its2cold profiilipilt
    its2cold: Väärt materjal!
    19:39 05-10-2009
     profiilipilt
    : väga hea (Y)
    22:09 13-05-2011
    karl89 profiilipilt
    Karl Eensaar: väga hea
    21:57 30-09-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun