50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ajaaro
Õppematerjali autor
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vä
19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel. Ohverdati : vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi) ja mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.). Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). 21
Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasium Jonafan Smirnov 10.kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste asukoha mu
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes.
muinasusust. Pika ajaloo jooksu tegid usulised vaated läbi siin mitmeid muutusi. Eriti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe kontakt naaberhõimude- ja rahvastega. Pheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Vägi võis olla inimestes, objektides ja isegi sõnades.Samuti oli ka hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. 17.Jumalad, haldjad, vaimud ja suhtumine loodusesse Usuti, et looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses. Võreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusuneid on märgata kärgjumalate vähesust. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Hendriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega. Usuti,
Kõige väiksemad Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet. Majanduslik: Majanduslikult oli Eesti heal järjelt, külad kasvasid ja olid rahvarohked. Talirukis oli tähtsaim põlluvili. Eestist sai põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Vili on väga hea kvaliteediga, põllumajanduse arenguga suurenesid ka karjad. 15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid