Logistika spikker (0)

Lükkamise põhimõte:
1. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid ,
2. Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa,
3. Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid,
4. Ostetakse suurte partiidena ja harva,
5. Põhilised on müügiprognoosid,
6. Jaotust käsitletakse kui vedu (aluseks on veolepingud),
7. Ei reageerita nõudlusele,
8. Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonides.
Tõmbamise põhimõtte olulisi märksõnu:
1. Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures,
2. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini),
3. Kiired ja sageli korduvad toimingud,
4. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel,
5. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem,
6. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, (mitte veokulude põhjustajaks),
7. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt,
8. Võtmeteguriks on lõpptarbija.
Laiendatud toote kontseptsioon seisneb selles, et tervikliku turunduses ei piisa ainult tootest endast. Toodet on lihtne konkurentidel kopeerida. Laiendatud toote kontseptsioon väidab, et klient ei osta mitte toodet ennast, vaid sellega kaasnevaid hüvesid.
Transpordiliigid: Maantee , raudtee , mere, sisevee, õhu ja toru.
Perfektne tellimus = Õigeaegsuse % x terviklikkuse % x vigadeta %.
Väärtusketikeskne keskkond nõuab lähenemist, mille puhul standardid peavad lähtuma iga juhul lähtuma kliendist . See eeldab perfektse ( perfect order) e. täiusliku tellimuse aktsepteerimist. Perfektse tellimuse saab siis, kui klienditeeninduse nõuded on täielikult täidetud.
Õigeaegselt täidetud tellimus (on –time delivery ) saadakse : õigel ajal jaotatud tellimused / kõik tellimused%.
Terviklik, täpne tellimus saadakse : täpsed tellimused / kõik tellimused%.
Vigastamata, kahjustamata tellimused saadakse: veatud tellimused /kõik tellimused%.
Kui näiteks 12 kuu jooksul täideti tegelikult kliendi tellimusest 90% õigel ajal, 80 % terviklikult ja 70 % vigadeta, siis perfektne tellimus = 90 x 80 x 70 = 50,4 %.
Sellise analüüsi võib teha ühe kliendi, jaotuskanali, regiooni, tarneallika või mis tahes muul tasandil.
Tegevuseelsed elemendid kindlustavad hea klienditeeninduse kliima:
1. Klienditeeninduse eeskiri peaks baseeruma tarbija vajadustel, määrama teenindusstandardid, sätestama vastutuse ja kontrolli (kes mille eest vastutab ja kellele aruandekohustuslik on) klienditeeninduses ning operatiivsuse toimuvate muutuste suhtes.
2. Klientide informeerimine eeskirjast annab kindluse, et kliendil ei ole ebarealistlikud lootused.
3. Organisatsiooni struktuur peaks võimaldama kommunikatsiooni ja ühistegevuse klienditeenindusega seotud üksuste vahel.
4. Süsteemi paindlikkus . Klienditeeninduse võime reageerida ettenägematutele juhtumitele.
5. Teeninduse juhtimine.
Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile:
1. Defitsiidi tase . laodefitsiiti analüüsitakse kaupade ning klientide lõikes. Juhul, kui laos nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või hilisema kauba kohaletoimetamisega.
2. Tellimuse info. Kiire ja täpne informatsioon kliendile tellimuse täitmisest – kauba olemasolust laos, tellimuse seisust, eeldatava väljasaatmise ja kohalejõudmise ajad, jne.
3. Tellimistsükli elemendid. Tellimistsükkel on aeg kliendi tellimuse esitamisest kuni talle kauba kohaletoimetamiseni. Tellimistsükli komponendid on tellimiskommunikatsioon, kliendi tellimuse vastuvõtmine, tellimuse sisestamine , tellimuste töötlemine, tellitud kauba laost väljavõtmine ja pakkimine ning kohaletoimetamine.
4. Kiirsaadetised.
5. Kauba ümbervedu on kauba transportimine ühest harulaost teise vältimaks laodefitsiiti teatud regioonis. Tehakse sagelinõudluse kasvu ootuses .
6. Süsteemi täpsus. Täpsed tellitud kogused , täpsed ühikud õiged tooted – täpne arveldamine – on tähtsad mõlemale – nii tootjale, kui ka kliendile.
7. Tellimise mugavus näitab raskuste taseme , millega klient puutub kokku tellimuste esitamisel.
8. Toote asendamine. Kauba asendamine leiab aset , kui tellitud toode asendatakse sarnase tootega .
Tegevusjärgsed elemendid leiavad aset pärast toote müüki:
1. Installatsioon, garantii , ümberehitamine, varuosad.
2. Toote jälgimine, tagasivõtmine
3. Klientide kaebused, tagastamine. Logistilised süsteemid on ettenähtud kauba liikumiseks ühte pidi –tootjalt kliendile. Vastupidi liikumine osutub äärmiselt kulukaks. Ettevõtte strateegias peaks olema ettekirjutused kuidas antud situatsioonides toimida ehk tegelemine kauguste ja reklamatsioonidega. Eesmärk koostada andmepank , mis sisaldab siis väärt infot, kasutamiseks turunduses, tootearenduses ja logistikas.
4. Toote asendamine. Asenduskauba andmine kliendile kasutamiseks.
Logistika = Tarnimine + materjali juhtimine + jaotamine.
Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija
Logistika on see tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõuded.
Materjalivoog on logistika võtmesõna. See moodustab transpordi, laonduse , pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemustena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- ja lõpptoodetega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani.
Infovoog on teine oluline logistika märksõna. Infovoog liigub materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovoog moodustab infost, mida on vaja vastu võtta, töödelda ja edasi anda materjalivoo ja temaga liituvate teiste voogude (rahavoogude, vastassuunalise voogude) haldamisel ning juhtimisel. Infovoog on logistilise juhtimise alus. Info kiire kulgemise ja sellele kiire reageerimise abil saab firmasse tulevad ja väljuvad kaubavood omavahel sobitada.
Rahavoog on kauba ostmisel sooritatud maksetega. Rahavoog liigub materjalivoole vastupidises suunas.
Vastassuunaline voog on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali, pooltoote, pakendi, valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või kõrvaldamispunktini.
Korjevoog on osa vastassuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjali voo.
Kauba efektiivne kohaletoimetamine tarbijale. Arenenud turumajandusmaade tüüpilises ettevõttes on logistilised kulud suuruselt kolmandal kohal peale tootmis- ja marketingikulude, moodustades 5- 20% iga kaubaühiku müügihinnast (Euroopa keskmine ca 7,5%). Seetõttu on logistiliste kulude suurusel märkimisväärne mõju firma lõplikele finantstulemustele.
Logistika funktsioonid:
1. transport, 2. laomajandus ja varud laos, 3. info, 4. juhtimine, 5. klienditeenindus , 6. varustus , 7. turustus, 8. pakkimine, 9. tagastus e. korje .
EDI – elektrooniline andmevahetus võimaldab ettevõtetevahelised operatsioonid sisuliselt online. EDI-t ühendab ettevõtet teiste ettevõtetega – organisatsioonidega – mitte ainult tarbijatega, aga ka tarnijatega, transpordiüksustega, terminaalide- ladudega , tollidega ja teiste organisatsioonidega.
3 konkurentsi parameetrit, lähtuvalt aja juhimisest:
1. Aeg toote väljatöötamisest – kuni turule jõudmiseni. Kui pikk on
tootearendustsükkel?
2. Aeg teenindusele. Kui palju aega kulub tellimuse saamisest, kuni kauba
kohalejõudmiseni kliendile?
3. Muutustele reageerimise aeg – kui palju aega kulub toote uuendamiseks (nõudluse
muutumisel). Või müügimahu muutmisel vastavalt muutuvale turunõudlusele.
Klienditeenindus kui 7 Õ reegel:
Õige toode (right product)
Õige kogus ( right quantity)
Õiges seisukorras (right condition )
Õiges kohas (right place )
Õigele kliendile (right costumer)
Õige ajal (right time)
Õige hinnaga (right cost ).
QR – QUICK response. (Kiirreageerimine)
Läbimisaja minimiseerimine tänu kiirele infovahetusele.
Lõppkasuataja müügiinfo seotakse kassaterminaaliga ja info liigub online tagasi tarneketi,
mis võimaldab vähendada läbmisaega ja laovarusid – ning seega ka tarneahela kogukulu.
Kasu saavad nii tootjad, tarnijad , kui ka kaubandusfirmad tarneketi tõhustamise tulemusena.
ECR (Efficient Consumer response). Kliendikeskne tarnekett . ECR on QR
edasiarendus jaemüügis.ECR on strateegia, mille puhul jaotusorganisatsioonid ja tarnijad
teevad koostööd, et anda tarbijale enam lisaväärtust (maksimeerida tarbija rahulolu ja
minimeerida kulud). ECR abil arendatakse tööstuse ja kaubanduse koostööd.
JIT süsteem.
JIT kasutatakse tootmises , laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Selles süsteemis viiakse
nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus
koguses ja ajal, mil läheb neid tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise
ja kontrolli süsteemis aitab vähendada laovarusid.
LM – Lean Management
Eesmärk- tootlikuse tõstmine kõikvõimalike raiskamiste kõrvaldamisega, s.t. asjatute
tegevuste lõpetamine, mis ei anna tarbijale lisandväärtust.
Eesmärk on suurendada kliendi rahulolu, reageerides kiiresti kliendi nõudmiste muutustele.
Kulude vähendamiseks likvideeritakse mitmetasandiline jaotussüsteem, materjalivood
üritatakse suunata ladudest mööda.
MUDA vormid:
1. Ületootmine. Detailide tootmine, mille pole tulnud tellimust , viib tootmisvarude
vähendamisele. Suurendab laopinna vajadust
2. Ootamine. Töölised (tööpingid) ootavad mingit eelneva protsessi taga. Aega ei
kasutata effektiivselt.
3. Liigne transport või liigutamine. Protsessid tuleks paigutada üksteise lähedale.
Lisaväärtust ei lisa kaupade liigutamine lattu ja sealt tagasi.
4. Liigne töötlus. Liigsed koosteprotsessid detailide töötlemisel. Mitteläbimõeldud
kontsruktiivsed lahendused, mis toovad kaasa endaga liigseid liikumisi ja defekte.
5. Liigsed varud. Liigsed varud peidavad probleeme, suurendavad läbimisaegu ja
laoruumi vajadust.
6. Liigsed liikumised, mida tuleb töölistel teha tööprotsessi käigus (tööriistade otsimine,
liigselt peab liigutama )
7. Defektid Defektide tootmine ja defektide parandamine rasiakavad aega ja raha.
KAIZEN – tegevuste operatsioonide vähehaaval täiustamine.
Logistikateenuste osutamise areng jaotub 4 tasandisse vastavalt tehnoloogia arengule:
1. 1PL (1950 – 1970) First Part Logistics ehk asutusesisene logistika. Sel ajajärgul tegi
ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja
põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid.
2. 2PL (1970 – 1985) Second Part Logistics ehk logistilise teenuse allhange. Ettevõtetel olid
olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord sisse
ühekordse tegevusena logistilist teenust.
3. 3PL (1985 – 2000) Third Part Logistics ehk logistilise teenuse sisseost (outsourcing).
4. 4PL. (2000 -2020) ehk neljandapoole logistika hõlmab teoreetiliselt kõikide tegevuste
sisseostmist, alustades arendustegevust ja lõpetades müügijärgse hooldusega.
Konsolideerimine
Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi
kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte
kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu
eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse.
Distributsioon
Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt
konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda
viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid.
Toote tase
Ostja vaatenurk
Turundusjuhi vaatenurk
Arvuti näide
Baastoode
Universaalne kliendi vajadus
Baasnäitajad, mis tekitavad huvi
Andmetöötlus, andmete säilitamine, andmete otsimine jne.
Oodatud toode
Kliendi minimaalsed ootused
Turundusjuhi otsused toote suhtes
Brand, garantii, tehniline toetus, Arvuti ise.
Laiendatud toode
Müüja poolt pakutav - ületab kliendi ootusi
Turundusjuhi otsused toote suhtes, mis annavad teatud konkurentsieelise
Diagnostikaprogrammid, viirustõrje, kasutatud uue vastu vahetamine
Potentsiaalne toode
Kõik, mis potentsiaalselt saab konkreetse tootega teha ja mis toob kliendile kasu
Turundusjuhi tegevused, mis on suunatud kliendi hoidmisele
Muusika salvestamine , Filmide vaatamine jt. uued valdkonnad.