Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?

Lõik failist


Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused
  • Õiguse tunnused –
  • Õigus on käitumisreeglite kogum
  • Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum
  • Õiguses väljendub riigi tahe
  • Õigus on üldkohustuslike normide kogum
  • Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga
  • Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele
  • Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus –
  • Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid
  • Ülipositiivne õigus – ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele
  • Õiguse allikate liigid –
  • Õiguslik tava
  • Leping
  • Kohtu pretsedent
  • Õigusteadus, juristide arvamus
  • Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted
  • üldakt
  • Õigusnormi loogiline struktuur –
  • Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile
  • Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise
  • Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi
  • Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused
  • Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused
  • Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
    Kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon)
  • Juriidiline fakt – nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise.
  • Õiguse subjektsubjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad . Füüsiline ja juriidiline isik
  • Õiguse objekt – hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused,
  • Subjektiivne õigus – tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
  • Objektiivne õigus – kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid.
  • Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid
  • Grammatiline tõlgendamine
  • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
  • Ajalooline tõlgendamine
  • Objektiiv- teleoloogiline tõlgendamine – eesmärgist lähtuv tõlgendamine
  • Lüngad õiguses ja nende ületamine – kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusi kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust kuid ebapiisavalt. Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat.
  • Õiguse realiseerimise viisid –
  • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine – (seisneb õigusnormide täitmises, subjekt käitub kooskolas õigusnormi nõuetega, täitab oma õigusike kohustusi, ei astu üle õiguslikest keeldudest – kujutab subjekti õiguspärast käitumist, mis ei kutsu esile õiguslikke tagajärgi)
  • Õigusnormide kasutamine – ( õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teotamises, annava subjektile mingid õigused, käituda teatud viisil)
  • Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine – teostavad pädevad riigiorganid ,
  • Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet
    Eeldused: 1) kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ima pädeva riigirogani aktita . 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vajakohaldada sanktsioone.
    4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit.
    2.otsus peab olema tehtud vastama riigiorgani kompetsetuse piires.
    3. Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud on kohustuslik igaljuhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast.
    4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada kollisiooni .
  • Õiguse rakendamise akti struktuur –
  • Sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed(akti väljaandndu organ, nimetus, kuupäev)
  • Kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud , mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga sisu.
  • Põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus
  • Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus.
  • Subsumptsioon – eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte
  • Argumentum a fortiori (A. Aarnio )
    Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte
  • õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #1 õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #2 õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #3 õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #4 õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #5 õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor m s Õppematerjali autor
    ÕE vaheeksami küsimused ja nende vastused: 1.Õiguse tunnused2.Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus3.Õiguse allikate liigid4.Õigusnormi loogiline struktuur5.Juriidiline fakt6.Õiguse subjekt7.Õiguse objekt8.Subjektiivne õigus9.Objektiivne õigus10.Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid11.Lüngad õiguses ja nende ületamine jne jne

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    doc

    Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused ­ Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus ­ põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1

    Õigusõpetus
    thumbnail
    26
    doc

    iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus

    peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    30
    doc

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

    ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Objektiivne õigus (seadusel on eriline roll) c. Seadustest kinnipidamine d. Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    15
    docx

    Õiguse entsüklopeedia

    http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused ­ riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest

    Õigusõpetus
    thumbnail
    94
    docx

    Õiguse entsüklopeedia eksam

    Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    17
    docx

    Eksami küsimuste vastused

    Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee.

    Õigus
    thumbnail
    125
    pdf

    Konspekt 2

    P.2. Õigusnormi mõiste. Õigusnormide esitamine õigusaktides 18 P.3. Õigusnormide liigid 19 P.4. Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid 21 § 4. Õigusnormi loogiline struktuur 22 § 5. Õiguse teooriate paljusus 26 P.1. Antiikaja käsitused õigusest 26 P.2.Teoloogilised õiguse teooriad 27 P.3. Loomuõiguse teooriad 27 P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    26
    docx

    Õiguse entsüklopeedia

    käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus).

    Õiguse entsüklopeedia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun