Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves
mitte. Öeldakse, et sõprus on nagu lill- seda tuleb hoida, kaitsta ja kasta, et ta õitseks. Mina arvan, et sõprus on midagi enamat. Sõprus on üks neist asjadest, mis elus püsimisele väärtuse annab. Sõprus on ühine, sõnulseletamatu aimdus, ühine veendumus, samasihiline püüe või vahest ehk ka erimeelsus, aga vastastikuse mõistmise varal, mil mõistmine ülendab erimeelsusegi. Sõprus sünnib vastastikku. Tavaliselt on sõpruskonnas samasoolised isikud, hiljem ka vastassoolised . Sõber teab ja mõistab sinu puudusi ja voorusi. Sõber on alati olemas, kui teda vajatakse ning isegi siis, kui teda ei vajata. Sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbust, kahekordistades meie rõõmu ja jagades muret. Tänapäeval on väga levinud sõpruskonnad, mida seob internet ning peamine suhtlus toimubki läbi interneti, kas siis msn-s või erinevates suhtlusportaalides nagu Orkut, Rate või Facebook'i suheldes. Mulle tundub, et suhtlemine läbi
Kaudselt on need kõik noorterühmitused. Kui lähemalt vaadata, siis sõpruskonna all mõeldakse tavaliselt noore inimese suhtlusringkonda, kuhu võivad kuuluda nii hea, kui ka halva kasvatusega noorukid. Sõpruskonda kuulub ka tavaliselt rohkem inimesi, kui jõuku või kampa. Samuti ei pea kõik seal olevad inimesed üksteisega läbi saama või enamgi  üksteist üleüldse teadma. Kamp ja jõuk on tavaliselt väiksemad ning neile omistatakse ka kriminaalne tegevus , kuhu kuulub suur hulk vägivalda. Noorterühmitused tekivad tavaliselt, kui sarnaste huvidega inimesed tutvuvad omavahel ning seejärel hakkavad läbi käima ja tihedamini suhtlema. Sarnaste huvide all võib mõista ka seda, kui leidub keegi, kes soovib leida endale tema käskudele alluvaid noorukeid ning keegi, kes on nõus neid täide viima ja vastutasuks loodab käskija kaitsele. Sääraste noorterühmituste kogunemiskohaks
Sõpruskonnad, kambad ja jõugud Iga inimene võiks olla grupis oma sõprade või tuttavatega. Kõik vajavad suhtlust teiste inimestega. Ilma suhtluseta on väga raske elada. Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed. Kamba tegevusteks võivad olla näiteks pisikuriteod, vandalism või muud pisemad seaduserikkusmised. Jõuk on hoopis teine asi, kui kaks eelmist. Jõuk tuleb kokku, et teha
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 1918Â1939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga  Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt".
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208  1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine  oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail ja kumbki pool tahtis m
Kõik kommentaarid