Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Saksamaa 1920.-1930. aastatel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis Saksamaal nüüd toimuma hakkas?
Saksamaa 1920 -1930-aastatel #1 Saksamaa 1920 -1930-aastatel #2 Saksamaa 1920 -1930-aastatel #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annamaria90 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Saksamaa 1945-2009

laienemine Saksamaale võimaldas tööstust taas asuda üles ehitama. 1950 algas suur majandusbuum, mida ajaloos tuntakse saksa majandusimena (Wirtschaftswunder). Selle autoriks peetakse Adenaueri valitsuse majandusministrit ja 10 hilisemat kantslerit Ludwig Erhardi. Tööstustoodangu kasv ulatus parematel aastatel üle 20% ning tööpuudus asendus tööjõupuudusega. Ülikiire majanduskasv püsis kuni 1950.-te aastate lõpuni ning Lääne-Saksamaast sai selle tulemusena taas üks maailma rikkamaid riike. Seda vaid 15 aastat peale sõja lõppu. Majandusime seisnes eelkõige sakslaste valmisolekus tööd teha. Ületunnid, loomupärane põhjalikkus ja üldine majanduskasv kogu maailmas andsid Lääne-Saksamaale nii toodangu kui ka turu

Ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Riiki juhib keiser Franz Joseph (valitseb 1848-1916). V. Venemaa: probleemides suurriik. Elanikkond 1870a on 75 miljonit ja 1914a on 140 miljonit. Juurdekasv oli 65 miljonit. Venemaa ei suuda aga efektiivselt ära kasutada oma ressursse. Riigi eelised: 1) Elanikkonna hoogne juurdekasv, ka vähemusrahvaste juurdekasv. 2) Oli palju maavarasid ja tooraineid. Samas aga käivitub tööstusrevolutsioon tõeliselt alles 1880'tel aastatel. Probleemid: Rahva enamuse haridustase on olematu (vene talupojad vabastati alles 1861, valitseb ka kirjaoskamatus). Venemaal kehtib sõjaväekohustus alates 1874 aastast. Kirjaoskamatus jne viib alla ka Vene armee taseme. Industrialiseerumine algas alles 1880-90'tel, takistuseks oli kapitali puudus. Revolutsiooniline liikumine levib (siserahutused: sõjavägi peab valvama riigi alamaid, nt üliõpilasi).

Ajalugu
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

" Mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure. 1919 - algasid piirivaidlused Eesti ja Läti vahel. Vahekohtunikuks määrati Suurbritannia kolonel Tallents, kes otsustas, et Valga tuleb pooleks teha, Heinaste läheb Lätile ja Ruhnu Eestile. Läti majandus oli halvas olukorras. Maaseaduse võttis vasti 1919 asutatud asutav kogu. 1922 sai Läti endale põhiseaduse. Parlamendiks oli Seim, saja liikmega. Oli ka presidendi ametikoht. Palju parteisid. 1920ndatel aastatel oli Lätis 17 valitsust. Majanduskriis ajal aktiviseerusid kommunistid ja fasistid. 1934 - Ulmanis ja Baladis tegid riigipöörde. 1936 Ulamanis sai Läti presidendiks. 2.16.2 LEEDU Märts 1915 - sakslased okupeerivad Leedu. Sealsetest organisatsioonidest lubasid okupeeriad töötada ainult põgenike abistamise komiteel, mille etteotsa asus Antonas Smetona (õppis 24 Peterburis juurat sajandi alguses, osales 1905

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a., heideti välja 1939. a. Rahvusvahelise elu üks sõlmprobleeme 1920. aastatel oli Saksamaa reparatsioonide küsimus,. sest nende lõpliku suuruse suhtes võitjad Pariisis üksmeelt ei saavutanudki. Eriti järjekindlalt nõudis Saksamaalt üle jõu käivaid makseid Prantsusmaa. Selleks okupeeris ta 1923. a. Ruhri kivisöebasseini. Saksamaal tekkis väga raske majanduslik olukord ja sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

aug.- Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 1871­1945. Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve,

Ajalugu
thumbnail
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

1938.a. neljaaastakuplaani ülemaks. Loodi Saksa Majanduse Peanõukogu ja hulk erinevaid majandusega tegelevaid ministeeriume.1936.a. loodi relvastusministeerium. Riik paigutas raha sõjatööstusesse - s.t. tellis ettevõtetelt toodangut. Kaasnes majandustegevuse elavdamine ja tööpuuduse vähenemine, kuid samal ajal kasvas ka riigivõlg. Näitab seda, et majanduselu aktiviseerumine oli vaid ajutise iseloomuga. III DEMOKRAATIAD 1920. AASTATEL USA ja Prantsusmaa jaoks I maailmasõja-järgne periood väga positiivne. Inglismaal pikk ja vinduv majanduskriis, ka rahvuslik enesehinnang pole enam endine USAs - 20-aastate suur buum (the great boom of the 1920-s) ehk prosperity ajajärk. Sõda põhjustas USA muutumise maailma juhtivaks riigiks: - rahandusliku seisundi muutumine - kui enne sõda USA Euroopale võlgu, siis pärast vastupidi. Maailma finantskeskuse kandumine USA-sse, - tööstustoodangu kasv 20%

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Kiiresti arenes 20. sajandi algul paberi- ja tselluloositööstus, mis 1913 oli tööstustoodangu mahult kolmandal kohal. Seoses paberi nõudluse suurenemise ja tekstiilitooraine asemel tselluloosi kasutuselevõtmisega rajati lisaks olemasolevatele tehastele Pärnusse Saksa kapitaliga tselluloositehas Waldhof, Ühiskonna politiseerumise algus: 1896-1904 Rahvuslaste uus põlvkond; venestuse taandumine: 1890ndatel aastatel hakkas märkamatult ühiskonnas midagi muutuma. Toimus uute potentsiaalsete juhtide teket, alguses oli tegemist üliõpilastega. Eestlaste üliõpilaste arv hakkas sel perioodil suurenema. I maailma sõja alguseks oli saanud 1000 Eesti noormeest kõrgharidust. Paljud Eesti tudengid hakkasid tundma end kui eestlased ja ei tundnud häbi üle selle. Tähtsamad kõrgkoolid, kus eestlased said hariduse oli Tartu Ülikool, Tartu

Ajalugu



Lisainfo

spikker

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun