V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:
partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)
Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu
Kõik kommentaarid