Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine
Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiirte mõiste. Valguskiired moodustavad valgusvihu. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Vlagusvihku, mis koosneb paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele
· Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood Laineperiood aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse c-ga. Laine faas · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel Valguse intensiivsus Valguse intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Tähis l Lainepikkus Lainepikkus on kahe laine naaberharja või nõo vaheline kaugus. V= /T => = v x T -lainepikkus(m-meeter), v- kiirus (m/s), T-periood (s-sekund), 1m=1m/s x s= 1m
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks.
V A R I H.RUUL 2017 VALGUSE LEVIMINE VALGUSE LEVIMINE... MITTEÜHTLASES KESKKONNAS - VÕIB OLLA ÜHTLASES KÕVERJOONELINE; KESKKONNAS- MITTEÜHTLASED KESKK.-D SIRGJOONELINE; ATMOSFÄÄR KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - KUMERLÄÄTSE VÕI VALGUSALLIKAS ON N
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks).
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi
Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks . Ultravalgus on organismidele ohtlik nähtamatu valgus. Ultravalguse eest kaitseb maad osooni kiht. *VALGUSE LEVIMINE Valguse levimiseks nimetatakse valguse kandumist ruumi . Valguse levimine on füüsiline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt . Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku mis moodustab teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks.
Kõik kommentaarid