SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

inimesest sõltumatult; 3) Täiendada perekondlike ülalpidamiskohustustega isikute sissetulekut. Nimetatud süsteem tuleb luua seadusandluse abil, mis tagab kindlaksmäärtatud individuaalsed nõudeõigused või paneb avalikele, pool-avalikele või autonoomsetele kohtadele kindlaksmääratud kohutusi. Süsteem peab olema hallatud avaliku, pool-avaliku või autonoomse institutsiooni poolt. 3.1. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste mõiste üle puudub üldtunnustatud konsensus. Kui lähtuda kolmest sissetulekuallikast, siis saame sotsiaaltoetusele järgmise mõiste: sotsiaaltoetus on sissetulek või rahas hinnatav teenus või ese, mis ei ole tööga saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne.

Sotsiaalhooldusõigus

5

docx

Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam

sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel aastatel on majanduse ja eelkõige tööturu olukord paranenud. sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem ­ elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika ­ avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks

Sotsioloogia

42

docx

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses

(Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus. Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud perekondadele, s.t leibkonnale, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra (s.o 260.-). Ühekordsed toetused lastega peredele on ette nähtud kooli- ja lasteaiatarvete, riiete ja

Sotsiaaltöö alused

6

docx

Vanematoetused 2018

2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on:

Õigus alused

5

doc

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi

Lastekaitse

19

odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Vanaduspension, toitjakaotuspension, rahvapension. 12. Vanaduspension, selle koostisosad – Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud õige vanus ja pensionistaaž. 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Vanaduspensioni saamiseks peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Koosneb:  Baasosa  Staažiosak - suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal tööaastaid.  Kindlustusosak - suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. 13. Rahvapension – 63 aastane isik  Eesti alaline elanik või tähtajaline elamisluba vähemalt 5 aastat enne taotlemist

Akadeemiline enesejuhtimine

24

odp

Sotsiaaltoetused

2010.a  Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada.  Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses.  Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.

Majandus

40

docx

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)