Dramaatika zanriline klassifikatsioon (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Draama, komöödia, tragöödia

tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes ­ s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus ­ näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus _ Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised

Kirjandusteadus

4

pdf

Draamateooria

tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes ­ s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus ­ näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised

Kirjandusteadus

6

pdf

Poeetikast ja Aristotelesest

kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud. -> tõlgendamine on raske. Säilinud kujul koosneb Luulekunstist 26 peatükist, mis käsitlevad peaasjalikult kolme teemat: luuleteoreetilised põhimõisted "poeisis" ja "mimesis" tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, keel eepos Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad poeetika objekti. Tragöödia Aristotelese käsitluses kõige tähtsam zanr Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, suurust omava tegevuse jäljendus, osades erineval kujul maitsestatud kõnega, tegevaid , mitte jutustades, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellistest kannatustest. (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Ajaloolane vs. luuletaja 9

Kirjandusteadus

14

pdf

Kirjanduse tõlgendamise alused

tundis. Inglismaal: Sidney (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Prantsusmaal: Du Bellay Trias 14.-15. sajand – kirjandus peab meeldival viisil õpetama,  Lüürika pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse  Dramaatika Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge  Eepika 1498) Horatius (65-8 e.Kr.) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars heksameetris) – esimene renessanssaja katse anda

Kirjandus

Kommentaarid (0)