sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav.
Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. DRAAMATEOORIA Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud ja konfliktid tegelaste suhtes sündmustiku dramatism. Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik. Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist. Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Fiktsiooni aeg ja ruum - hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted. Reaalne aeg ja ruum - etenduse toimumise aeg ja ruum. Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm
Dramaatika zanriline klassifikatsioon TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-, sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia Aristoteles draamavormist Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi. Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
novellist laialdasem sündmustik, on lihtsam kui romaan. Novell tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, lõpus puänt. Muinasjutt lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jms mida reaalsuses ei esine. Valm õpetlik sisu, tegelased loomad kel inimeste omadused, lühike. 40.Mille poolest on draamateosed erilised? Mõeldud laval esitamiseks. Sellest tuleneb dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus, mahupiirang, spetsiifiline ruum, vahendaja puudumine jne. Draama kui ühiskondlik zanr. Oluline on publik. 41.Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Näidend ise jaotub vaatusteks, stseenideks jne, tekst jaotub pea- ja kõrvaltekstiks. 42.Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Remarktekst on draamateoses tekst, mis ei
Kõik kommentaarid