Sel aastal tuleb talv eriti varakult (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

Välgukahjustused Välk tabab esmalt kõrgemaid objekte ­ torne, kõrgemaid puid jne. Tähele on pandud, et välk tabab suitsevat korstnat hoolimata sellest, et see asub piksekaitse läheduses. Suits on hea elektrijuht ja kõrge suitsusammas kallutab välgu suunalt kõrvale. Välk eelistab savikaid pinnaseid. Välk ei taba kuigi sageli kõrget liivast jõekallast, vaid savikat orgu, kus pinnas niiske. Puudest kannatavad välgutabamuste all esmajärjekorras lehtpuud, eriti tammed. Tammede juurestik ulatub väga sügavale pinnasesse, mistõttu nende "maandustakistus " on väiksem.(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 12 - 14) Välk lõhestab puu, kuna välgu kuumus ajab puu mahla hetkega keema ja auru jõud paiskab pilpad meetrite kaugusele. Liivases pinnases paneb välgulöök liiva sulama ja tekivad torutaolised õõnsused, mida nimetatakse fulguriitideks ehk "kuradisõrmedeks". Tugeva äikese ajal kaljude pind klaasistub. (Kolobkov 1950, lk 23 ­24)

Füüsika

2

docx

Eestimaa rõõmud ja mured

Eestimaa rõõmud ja mured Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna ,,muretsema" on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees. Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid inimesi muretsema, seetõttu hakkasid nad endale hankima paremat peavarju ja rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured".

Kirjandus

2

doc

Kirjand "Eestimaa loodus on kaunis ja puhas"

" Seda lauset on kahtlemata kuulnud kõik lapsevanemad, kelle võsukesed ootavad aega mil nad ise saavad endale uue kodukoha valida. Paljud noored on veendunud, et nende kodu ei jää Eestisse. Kuid millele peaksid noored mõtlema, et aru saada kui hea on meie isamaal elada ? Eestimaa loodus on kaunis ning erinevalt paljudest maailma paikadest, võib Eesti looduse heaks küljeks tuua juba selle, et meil on neli aastaaega. On ju palju riike, kus on ainult soe suvi ja veidi jahedam talv. Meie isamaa kaunis loodus teeb seevastu oma tavapärast ringkäiku- talvele, olgu see missugune tahes, järgneb kevad, suvi ja sügis. Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil poleks lund. Paljud eestlased on lume ja külma vastu, aga on palju inimesi, kes pole oma elus kordagi lund näinudki. Paljud noored tahavad Eestist suurematesse riikidesse elama minna. Suurlinnad näiteks New York ja London on kohad, kus kõik on liiga linnastunud

Kirjandus

4

docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." (,,Varakevad") Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (,,Kevad")

Kirjandus

22

docx

Referaat Eesti kliima teguritest

mis piirneb merega, suve temperatuurid on veidi madalamad ja talve temperatuurid on pisut kõrgemad kui esinevad kliimavöötme sisemuses. Dfb (kontinentaalse kliima jaheda suvega) puhul mitte ainult suved on külmemad kui Dfa (kontinentaalse kliima kuuma suvega) omad, vaid ka talve temperatuurid on palju madalamad (3). Aasta sademetehulk ulatub 500 kuni 1250 mm suurema hulgaga regiooni lõunas ja kõrgentikkudes. Talvel sademed sageli ilmnevad lume kujul, ja pidev lumekatte on kohal 1-4 kuud, eriti põhjapoolsel Dfb regioonil (5). Näiteks, Dfb kliimatüüp on hästi esindatav linnas Duluth, Minnesota (vt. Joonis 3). Põhiliselt Duluth’is on mõõdukas ja külm ilmastik. Keskmine temperatuur on

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

7

odt

Astronoomilised ja fenoloogilised aastaajad

Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine.Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene

Füüsika

4

docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (Marie Under) Kevadet armastas ka Visnapuu samuti, kuigi ei oodanud seda aastaaega nii tuliselt kui nais poeet

Kirjandus

7

rtf

Loodusõpetuse referaat - Eesti ilmastik

6 F Klass MARKKUS SILDAM Eesti Ilmastik Referaat Juhendaja H.ISRAEL Keila 2013 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4 2. Eesti ilma mõjutajad 6 3. Neli aastaaega 6 3.1 Kevad 3.2 Suvi 3.3 Sügis 3.4 Talv 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6 5. Kokkuvõte 7 6. Kasutatud materjalid 7 Sissejuhatus See referaat on kirjutatud teemal Eesti Ilmastik. Kindlasti olete märganud ,et Eestis on väga muutlikud ilmaolud. Öeldakse ju rahvasuuski 9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka kevadet. Töös peatume pikemalt teemadel 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma.  2

Loodus õpetus

Kommentaarid (0)