Veeaur ja sademed (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Keemilised Muutlikud gaasid Optilise kiirguse jaotus. lühikesed Päikest näha ekvaatoril u 2 minutit enne lihtained Ultraviolettkiirgus 0,003-0,4 nanomeetrit tõusu Lämmastik Veeaur 0-4% Nähtav valgus 0,4-0,7 Maakera soojusbilanss. Refraktsiooni tõttu võrdpäevasuse aegadel 78,08% Lähedane infrapuna 0,7-1.5 Tervikuna on Maa kiirgusbilanss päev tegelikult pikem 12 tunnist

Geoloogia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

soojust kiirgatakse ● Wien’i seadus - keskmine kiirguse lainepikkus kehalt (päikeselt 0.5mikromeetrit, mis on lühem kui maal ehk 10mikromeetrit) ● UV kiirgus on alla 0.4mikromeetri, 0.7 pikemad on infrapunakiirguseks nimetatavad  ● must keha - neelab ja kiirgab kogu soojuse ● Kirchhoffi seadus - neelab ja kiirgab kiirgust vaid valitud lainepikkustel ● atmosfääri aken 8-11mikromeetrit, kus co2 ja veeaur ei neela infrapunakiirgust. Pilved aga võtavad vastu ● Madalad pilved kiirgavad infrapunalaineid hästi ● Freoon neelab 8-11 mikromeetrit pikkusel infrapunakiirgust ● Albeedo - protsent kiirgusest, mis kehalt tagasi peegeldub ● 51 protsendist kiirgusest, mis maale jõuab,, 23 kulub vee aurustumisele, 7 konvektsioonile ja konduktsioonile, 21 peegeldub infrapunakiirgusena ära III ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235221/mod_resource/content/1/meteorology

Klimatoloogia ja meteoroloogia

8

doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Järelikult – temperatuuri tõustes suureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest? Kumeralt veepinnalt (veepiisad) on auramine intensiivsem, nõgusalt veepinnalt (märjad poorid) aga nõrgem kui tasaselt veepinnalt. Pääsevad ju veemolekulid kumerast pindkilest hõlpsamini välja kui läbi sellise pindkile vette tagasi. Nõgusa pindkile korral on aga olukord vastupidine. 5. kuidas veeaur levib õhus? Veeauru sisaldus õhus ehk õhuniiskus võib olla erinevates kohtades ja erineval ajal vägagi erinev, sõltudes geograafilistest ning meteoroloogilistest tingimustest. Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte. 6. mida iseloomustab õhus oleva veeauru õhk? Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus. Seepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu.

Geograafia

7

doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

tegeleb fundamentaalsete atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside atmosfäärimudelis karakteristikud ­ Atmosfääri läbipaistvust hüdrodünaamika ja termodünaamika toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, asendatakse kuiva õhu temperatuur märja reguleerivad temas sisalduv veeaur ja võrrandite lahendite kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal õhu virtuaalse temperatuuriga. aerosoolid. Suuremad muutused tulenevad uurimisega.Vaadetakse spets. paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on Õ hurõhu taandamine merepinnale

Hüdrometeoroloogia

8

docx

Agrometeoroloogia eksam

1) pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel ­ pilvepiisad pole ühesuurused. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind ning kumerema pinna kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt aurub (muutub väiksemaks), suuremale piisale aga liigub veeauru molekule juurde, kondenseerudes seal. 2)jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel - Maksimaalne veeauru rõhk on samal temperatuuril vee kohal suurem kui jää kohal. Kui õhus olev veeaur on seejuures veepiiskade suhtes ligikaudu küllastav, jääkristallide suhtes aga üleküllastav, siis piisakestel aurab vett, mis samal ajal kristallidele sublimeerub. 3)Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise ( koagulatsiooni ) teel ­ erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakased ühinevad. Sademete liigid - Agregaatoleku järgi : vedelad, tahked, segatüüpi

Agrometeroloogia

16

doc

Hüdrometeoroloogia

iseloomustmiseks.Meteoroloogias kas. neist järgmisi:1.Õhus oleva veeauru rõhk e.2.Absoluutne niiskus a ,3.Relatiivne niiskus r(õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp. Õhku küllastava veeauru rõhusse,väljendatuna protentsides.r=(e/E)100%.4.Küllastusvajak e niiskusdefitsiit.d on antud temp.õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe.d=E- e.5.Kastepunkt t on temperatuur,mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks.Veeauru rõhk. Õhus oleva veeauru rõhk e hPa;mm Hg või mb.Mida rohkem õhk sisaldab veeauru,seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehaanilise segu kogurõhus.Seda karakteristikud kasutatakse väga sageli.Absoluutne niiskus a on 1m õhus oleva veeauru hulk grammides.Seega sisuliselt näitab absoluutne niiskus õhus sisaldava veeauru tihedust g/m3.Meteoroloogia kas.seda karakteristikut peamiselt teoreetilistes töödes.Magnuse valem

Hüdrometeoroloogia

18

docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

- Atmosfääri ja maapinna piiri temperatuur sõltub soojusülekande protsessidest. Need omakorda sõltuvad maapinna lähedasest tuulest, temperatuurist ja niiskusest, päikesekiirguse intensiivsusest ning pinna omadustest; - Troposfäär 0-12 km (u. 9 km poolustel, 20 km ekvaatoril) 80% atmosfääri massist Temperatuur langeb 6.5°/km Enamus ilmastikunähtustest (pilved, sademed, õhu liikumine) Peaaegu kogu veeaur ja tolm on troposfääris Soojendatakse alt ­ päike soojendab maapinda, mis soojendab omakorda õhku maapinnakohal. Soe õhk tõuseb kõrgemale ­ kihid segunevad - Tropopaus - Stratosfäär ülapiir 50 km kõrgusel Alt külm, ülespoole temperatuur tõuseb ­ kihid on stabiilsed Osoonikihi asukoht Soojendab päikesekiirgus (UV-kiirgus), mis neeldub osoonis

Füüsika

8

pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV- kiirguse eest) 7. Ultavioletkiirgus ja selle tähtsus.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)