Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mikro-Makro test, MKF ja oligopol (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub
Mikro-Makro test-MKF ja oligopol #1 Mikro-Makro test-MKF ja oligopol #2 Mikro-Makro test-MKF ja oligopol #3 Mikro-Makro test-MKF ja oligopol #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zoega Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Mikro-makro eksam

Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >M

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

Mikro- ja makroökonoomika
thumbnail
85
docx

Mikroökonoomika

........................................................ 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused.

Majandus (mikro ja...
thumbnail
16
doc

Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

Vt. Joonis 7.4. ­ ATC sama keskmise kuluga. Iseloomulikud suured reklaamikulud (täieliku konkurentsi turul reklaami pole, kuna toodang samasugune), mida on vaja toodangu iseärasuste väljatoomiseks. Kaks erinevat lähenemist: *Joan Robinson ­ liiga palju pakkujaid ning liiga suur diferentseeritus (erinevus). *Edward Chamberlin ­ see kasulik tarbijatele, et nii palju erinevusi toodetes, kuna see annab tarbijale infot parema otsuse tegemiseks. 3. Oligopol Väike arv firmasid, suur vastastikune sõltuvus. Hästi suured ja võimsad firmad on oligopolid, reaalses elus tihtipeale rahvusvahelised ­ otsitakse võimalikult odavat toorainet, teisest kohast jälle näiteks odavat tööjõudu, kolmandast kohast häid kauplemistingimusi. Firmad sõltuvad teineteisest tootmisotsuste (kui palju toodab ja mis hinnaga tahab müüa) poolest. Toodang, mida firmad pakuvad, võib olla nii diferentseeritud kui ka homogeenne

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
30
pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1

Astronoomia
thumbnail
28
docx

Mikroökonoomika mõisteid

Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg ­ monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva kohvikud) ja oligopol (üksteisest üsna tugevalt sõltuvad ettevõtted, kes pidevalt nt sõdivad omavahel. Nt toidupoodide ketid, autofirmad, arvutifirmad jms). o Tootmistegurite turg Monopolistlik konkurents Monopson - turul on üks suur ostja, kes ostab ära nt kogu piirkonna tööjõu. Tööjõu pakkujad peavad alluma ühe ostja tingimustele ning nad kas nõustuvad sellega või jäävad ilma

Mikroökonoomika
thumbnail
14
docx

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3. monopolistlik konkurents; 4. oligopol. Turu struktuur - kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb: * firmade arv harus; * turule pääsemise tingimused; * firma toodangu homogeensus või heterogeensus; * konkurentsi vormid. Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned : * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete puudumine.

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

................................. 44 7.1. MONOPOLI OLEMUS ................................................................................................................ 44 7.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE ..................................................................................................... 45 7.3. EFEKTIIVSUS TÄIELIKU JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI KORRAL ........................................... 46 8. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL............................................................. 48 8.1. MONOPOLISTLIK KONKURENTS ............................................................................................... 48 8.2. OLIGOPOL .............................................................................................................................. 48 8.3. ERINEVATE TURUTÜÜPIDE VÕRDLUS ...................................................................................

Micro_macro ökonoomika



Lisainfo

1.Monopolistlik konkurents tähendab:2.Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda:3.Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik:4.Peamine erinevus MKF-i ja TKF-a vahel seisneb selles, et:5.Pika perioodi tasakaalupunktis on MKF-i toodangu hind:6.Kui firmadel õnnestub moodustada püsiv kartell, siis võib oodata, et hind ja toodang on samad mis:7.Joonisel kujutatud MKF:8.Oligopoli murtud nõudluskõver põhineb oletusel, et:9.Murtud nõudluskõvera korral on oligopol:10.Kui oligopoli piirtulukõveral on lõhe jooksva tootmismahu kohal, siis:11.Joonisel on toodud firmade võimalikud kasumid. Firma A kasum paremal ülanurgas ja firma B vasakus nurgas.Kui firma B lähtuks kõrgema hinna poliitikast, siis firma A valib sellise strateegia, mis tagab kasumi: 12.Kasutage joonist . Kasutades minmax strateegiat mõlemad firmad teenivad kasumit: 13. MKF-i piirtulukõver:14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile:15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et:16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis:17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad:18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis:19. Kui oligopolil on murtud nõudluskõver ja firma toodangu nõudlus on suhteliselt elastne turuhinnast kõrgema hinna korral ja suhteliselt mitteelastne turuhinnast madalama hinna korral, siis:20. Kui kaks oligopolist konkurenti saavad vältida suurt kahjumit, alandades hinda 60-lt € 56-le €, siis vastavalt mänguteooria mudelile:

Kommentaarid (1)

Anksiii profiilipilt
Anksiii: Väga hea :)
12:50 08-11-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun