Mehhaaniline töö (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Töö ja Energia

Füüsikasse tuli töö mõiste koos masinate ja mehhanismide loomisega s.o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud).

Füüsika

11

doc

Mehaanika

väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes

Füüsika

2

doc

Töö ja võimsus

1. Kuidas arvtatakse mehaanilist tööd (valem)? Jääva jõu töö võrdub jõu ja nihke absoluutväärtuste ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega A = F · s · cos 2. Millal on töö võrdeline nulliga? F = 0 ­ keha liigub inertsi mõjul ühtlaselt ja sirgjooneliselt s = 0 ­ kehale mõjub jõud, kuid keha ei liigu cos = 0 ( = 90°) ­ jõu vektor on risti nihkevektoriga (Fs). Jõud, mis on risti liikumise suunaga, tööd ei tee (nt. Seljakoti tassimine). 3. Defineerida 1 dzaul. 1 J on töö, mille teeb jõud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m võrra. 1J = 1N · m 4. Defineerida võimsus (valem). Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ühes ajaühikus

Füüsika

12

doc

Füüsika kordamine 10.klass

F = Gm1 m2 Fr ­ raskusjõud ­ 1N r2 G ­ gravitatsioonikonstant m1 ­ keha mass ­ 1kg m2 ­ keha mass ­ 1kg r ­ kaugus punktmasside vahel ­ 1m Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud. MEHAANILINE TÖÖ ­ Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub.  Töö on võrdeline kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö tähis on A, ühik 1J A = Fs cos A ­ mehaaniline töö ­ 1J F ­ jõud ­ 1N s ­ läbitud teepikkus ­ 1m Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent Fcos. Ainult see jõukomponent teeb tööd. Jõu ühik on 1 J (dzaul)

Füüsika

4

doc

Mehaanika

· Vedeliku või gaasisamba poolt alusele avaldatav rõhk on arvutatav valemiga: p=gh kus on vedeliku või gaasi tihedus, g vabalangemiskiirenduse absoluutväärtus ja h vedeliku või gaasi samba kõrgus. · Mehaaniliseks tööks nim füüsikalist suurust mis võrdub kehale mõjuva jõu absoluutväärtuse, keha poolt sooritatud nihke absoluutväärtuse ja jõuvektori ning nihkevektori vahelise nurga koossiinuse korrutisega. · SI-s on mehaanilise töö ühikuks võetud selline töö, mida teeb jõud 1N juhul, kui selle jõu mõjul nihkub keha jõu mõjumise suunas edasi 1 meetri võrra ja seda ühikuks nim 1 dzauliks. · Võimsuseks nim füüsikalist suurust mis isel töö tegemise kiirust ning ta on võrdne tehtud töö ja töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. · SI-s on võimsuse ühikuks võetud selline võimsus mille korral 1 sekundi jooksul tehakse tööd 1 dzaul ja seda ühikut nim üheks vatiks.

Füüsika

2

docx

Võimsus, energia, mehaanika

1) millal tehakse mehaanilist tööd ja millal mitte? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd

Füüsika

4

doc

Töö, energia ja võimsus

 Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.  Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat.  Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A ) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3).

Füüsika

9

doc

10klassi füüsika

piki kokkupuutepinda. · Seisuhõõrdejõud - on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Ta on vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. · Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdumist, mis tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Valem on : 7. · Töö ­ skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse ja jõu liikumissuunalise projektsiooni korrutisega. SI süsteemis on ühikuks 1J (dzaul). 1J on töö, mida keha teeb 1N suurune jõud nihutades keha 1m võrra. · Positiivne ja negatiivne töö ­ Nihke suunas mõjuvate jõudude töö loetakse positiivseks ja nihkele vastassuunas mõjuvate jõudude töö negatiivseks.

Füüsika

Kommentaarid (0)