50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
technoboy
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate
Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse
Descartes 1. Descartes ütleb, et on palju asju, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi need on võetud meeltest. Ta toob näiteid: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Ta nendib, et selliseid asju võib näha ka unes. Seejärel ütleb ta, et ärkveloleku ja une vahest on aru saada: unesolijale ei tundu ümbritsev nii aredana kui ärkvelolijale. Samas tunnistadas, et teda on teinekord unes petetud ja ta pole tajunud vahet kahe seisundi vahel
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte
1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid