Jaan Tõnisson (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Jaan Tõnisson

POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.

Ajalugu

15

ppt

Jaan Tõnisson (esitlus)

Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees  Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.  Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga.  Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust.  Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna.  Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse.

Ajalugu

3

doc

Jaan Tõnisson

ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890­1976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (1911­1939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (1918­1934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna

Ajalugu

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

...........lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe

Ajalugu

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega

Ajalugu

110

ppt

Eesti iseseisvumine

mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim  Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi.  Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. ­ Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. ­ Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus ­ Maapäev-

Ajalugu

8

pdf

Vabadussõda, Kontsantin Päts

Sarnane keskse parempoolse koalitsioon kolmel tsentristlikul parteil kestis uuesti, kuni Eesti Tööpartei lahkus koalitsioonist, sundides Päti 26. märtsil 1924 astuma. Otto August Strandman oli avalikult kritiseerinud Pätsit tema rolli eest korruptsioonis Eesti Pangas ja majanduslikus mõttes. kaubanduspoliitikast Venemaaga. Päts hoidis seitse aastat kontoripoliitikast eemal.Tema partei toetus ei langenud. 15. detsembrist 1925 kuni 9. detsembrini 1927 oli riigi vanem Jaan Teemant talupidajate kogudest. 1926. aasta valimistel võtsid talupidajate assambleed taas 23 kohta ja Jaan Teemant jätkas vanemana. Juba 1927. aastal kritiseeris Päts Riigikogu liikmeid, öeldes, et nad on põhjustanud pigem valitsuse koalitsioonide ebastabiilsust kui ideoloogilisi erinevusi.Põllumajandustootjate assamblee kuuendal kongressil 1929. aastal oli partei vastupanu August Rei vasakpoolsele valitsusele ja Päts nõudis muuhulgas põhiseaduse,

Ajalugu

12

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ­ ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ­ ollakse harjunud lugema tüli ­ Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus ­ tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades ­ pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas) · Mõõdukas suund sakslastega samad - Jaan Tõnisson õigused · Sotsialistlik suund - "Postimees" - Mihkel Martna - Tartu; Lõuna-Eesti · Radikaalne suund - "Uudised" (Peeter - Nn aatemehed - Konstantin Päts Speek) - Rahvustunnetus: - "Teataja" - töölised, üliõpilased, saksluse vastu; eesti - Tallinn; Põhja-Eesti haritlasi (E. Vilde, G.

Ajalugu

Kommentaarid (0)