Milleks meile religioon? (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Usundimaailma suurimad küsimused Test 1-6

Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased­ 32% 2) Moslemid ­ 21% 3) Hinduistid ­ 13,5%

Religioon

9

docx

Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt

jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus ­ religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus ­ elusolend, elustatud. Animism ­ usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses ­ usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos ­ jumalate kogu. Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne. Numen ­ ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud

Üldine usundilugu

5

docx

Tsivilisatsioonid ja religioonid

Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine.

Religioon

19

docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks

Kultuur

2

doc

Usk-hea või halb

Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt usulisel põhjustel. See oli lihtsalt üks ettekääne. Pigem saab usku vaadelda siiski kui hea ja kasuliku mõju allikana ühiskonnale, Näiteks keskajal oli tugev kirikuvõim just see, mis aitas ära hoida poliitilise võimu kuritarvitamist . 2) Nii mõnigi religioon seab inimestele liigseid piiranguid Nõustun sellega, et religioon seab inimesele küll piiranguid, aga need piiranguid ei ole kahjulikud ning ei mõjuta kuidagi inimeste vaimset ja füüsilist seisundit negatiivselt . Iga persoon on endale usu valinud lähtudes oma soovidest, mida ta elult tahab. See pigem annab eesmärgi, mille nimel elada. Kui usk jumala poole puuduks, oleks maailmas ebakindlus,

Väitlus

1

doc

Religiooni osa kultuuris

koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis kiirendas ühiskonna arengut. Kahjuks oli (ja on) religioon ka üheks peamiseks sõdade põhjustajaks, mis on mitmel korral viinud rahvaste kultuuri madalseisu. Kuna iga usundi esindajad on kindlad, et just neil on õigus, on lahkhelid kerged tulema. Iga järgmine põlvkond on eelmisest teadmiste poolest rikkam. Me oleme hakanud aru saama loodusseadustest ja maailma olemusest. Võib öelda, et valgustatus, mis usuga kaasas käib, on religioonile teinud karuteene. See, mis näis eelnevalt jumalik, on nüüd teaduse poolt lahti seletatud ning läbi uuritud

Kirjandus

8

docx

Religioonipsühholoogia

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid,

Psüholoogia

2

doc

Mina ja religioon

Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse.

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)