Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Bossoil korteriühistu
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita
Milline on Wolandi osa romaanis? Miks ta Moskvasse tuleb? Võtmeks moto Faustist: ,,ma olen osa jõust, mis kurja kavatseb, kuid korda saadab head". B nägemuses saatan ja Jumal mõlemad igavikulised jõud, kuuluvad kokku nagu vari ja valgus (Woland Leevi Matteusele: ..."mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest." (lk 441)), tõeline kurjus on Bulgakovi arvates aga maapealne. Osa Wolandi tegudest meenutab Jeesuse imetegusid (surnu ülesäratamine, raha tekitamine ei millestki). Ta on tulnud Moskvasse kui päästja (õigluse loomine ja kurjade karistamine, meistri päästmine, tulekahjud kui viimsepäeva/puhastustule sümbol). Woland on ka see, kelle suust kuuleme esimest korda Jesuast. (W väidab, et ei oli isiklikult Jesua ja Pilaatuse kohtumise juures kellena?
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva k
Balli eeskujuks oli USA saatkonna vastuvõtt 1935 aprillis, kus Bulgakov käis, kuna ta oli Vene seltskonnas tõrjutud. Ta käis üldse tihti saatkonnas, nii suhtlemas kui filma vaatamas. Berliozi pea mahalõikamine on motiiv ka mujal. Salome lasi pea maha lõigata Ristija Johanneselt, ka Juudit lõikas pea maha. Raamatus on kokku üle 500 tegelase. On numbrilisi sümboleid. Maja 302b korter 50. 5 on Saatana number, 3+0+2=5, 5+0=5. 5 bis (+) 5 = 10, mis oli Bulgakovi maja number sellel tänaval. Wolandi jalutuskepp oli puudel, mis on Saatana sümbol (Faustis!). Margarital olid kollased lilled, mimoosid on aga surematuse sümbol. Meister ütleb, et need ei meeldi talle, nii viskab Margarita need (surematuse) maha. Meister paneb vaasi roosid, mis on maise armastuse sümbol. Ei ole teada, kas teose alus oli ikka Piibel või oli seal tegu vabamüürlusega. Romaanis on oma käsud, mis on justkui 10 käsku:
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Märkus: kõik nimed on raamatust õigesti maha kirjutatud. Punktid ei ole peatüki kirjeldused, vaid teemadeks jaotatud. Punktid 1-8 on 1.osa, 9-11 on 2.osa (kokkuvõtlikumalt tehtud). Sündmused ei ole siin päris täpselt kronoloogilises järjekorras. Tegevus toimub Moskvas 1929-1940. 1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kassi Peemoti (Hans).
romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armastuslugu (traagiline, ennastohverdav, tingimusteta, kõikehõlmav, altruistlik) 4) Lühikokkuvõte umbes pool lehekülge. M. Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel seotud läbi saatana. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis
Kõik kommentaarid