Eesti Energiastrateegia ja poliitika (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

SÄÄSTVA ARENGU IDEEDE JÄRGIMINE TAASTUVENERGIA ARENGUKAVADES

tootmise mahu suurendamine. Tänapäeva taastuvenergia põhiprobleemideks on suured investeerimiskulud, biotooraine halb kättesaadavus energiatootmiseks, madal tasuvus elektritootmisel, madal hüdroenergeetiline potentsiaal elektri tootmisvõimsuste struktuurist, lisaks ei ole taastuvenergia turutingimustes konkurentsivõimeline. Kuna Euroopa Komisjon suhtub taastuvenergia probleemidesse ja eesmärkidesse väga suure tõsidusega, siis on ka Eesti Euroopa liidu liikmesriigina kohustatud probleemi tõsidusega suhtuma. Siiamaani on Eesti taastuvenergia valdkondi käsitlenud detailsemalt ,,Energiamajanduse arengukavas aastani 2020", Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018" ning ,,Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavas aastaks 2013"( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006) Nimetatud arengukavade peamised eesmärgid on säästlik energiavarustuse ja-

Keskkonnapoliitika

4

docx

Elektrienergia tootmise tulevik Eestis

Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega. Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused ­ Eesti ja Balti elektrijaam ­ on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 9­13 mln tonni põlevkivi

Geograafia

12

doc

Saastekvootide müük Eestis

seni olnud loomulikust süsinikuringest väljas. See suurendabki kasvuhooneefekti. (1) Tõsiasi on, et plaaneedi elamiskõlblikkuse säilimiseks peab inimkond astuma samme vähendamaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Käesoleva referaadi eesmärgiks ongi uurida põhjalikumalt ühte meedet, saastekvootide müüki, riikide ning ettevõtete distsiplineerimiseks ja õhkupaistavate heitgaaside hulga vähendamiseks ning täpsemalt just Eesti osalust selles kaubandussfääris. Esmalt teen lühikokkuvõtte üldisest probleemist ning seejärel räägin lähemalt, kuidas jõuti saastekvootide ostu- ja müügisüsteemini, mis on kasutusel tänapäeval. Toon ka näiteid, kuidas on selline majandamine kasuks tulnud Eestile. Süsinikdioksiidi taseme tõus atmosfääris on tõsiseks keskkonnaprobleemiks ning käesolev referaat keskendubki ühe lahenduse analüüsile Eesti piires. 3 1

Ökoloogia

50

pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

Taastuvenergia direktiiviga 2009/28/EÜ kinnitati konkreetsed taastuvenergia eesmärgid Euroopa Liidule:  Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20% aastaks 2020;  Taastuvate transpordikütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-ni aastaks 2020. Kui 10% taastuvaid allikaid transpordis on kõikidele EL liikmesriikidele ühteviisi kehtiv kohustus, sõltumata riigi rikkusest või suurusest, siis üle-Euroopaline 20%-ne taastuvenergia kohustus on liikmesriikide vahel ära jagatud. Eesti kohustus on tagada, et aastal 2020 tarbitakse 25% energia summaarsest lõpptarbimisest taastuvatest allikatest toodetud energiast. 2012. aasta jooksul toodeti taastuvenergiat 1,37 teravatt-tundi ning toodang kasvas võrreldes 2011. aastaga 18%. Kõige suurema osa taastuvenergia toodangust andis biomass, mille toodang kasvas kogu aasta arvestuses 15 protsenti ja moodustas 880 gigavatt-tundi. Tuulest toodetud taastuvenergia kogused kasvasid 23 protsenti. (Eesti Taastuvenergia Koja

Uurimustöö

28

docx

Jätkusuutlik areng

...............5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eesti 21“........................................................................................ 7 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid................................................................7 3.2. Jätkusuutliku arengu progress......................................................................9 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011...............................................................9 KOKKUVÕTE.............................................................

Majanduspoliitika

34

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

30

doc

„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

(pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on merekaabel Estlink, edukalt on töösse rakendatud uued keevkihtkatlad Narva Elektrijaamades,

Eesti majandus

31

odt

Taastuvenergia

väga valed arusaamd ning eelarvamused. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · miks on taasutvenergia osakaal energiamajanduses väike; · miks eelistada taastuvenergiat taastumatule; · kui palju on inimesed teadlikud energiaprobleemidest Töö eesmärgiks on: · uurida eestlaste suhtumist taastuvenergiasse; · tutvustada energiamajandusega seonduvaid probleeme; · teavitada taastuvenergia vajalikkusest Uurimisobjektiks on Eesti rahvas. Töö kuulub eneriamajandus ja keskkonna valdkonda. 3 Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · taastuvenergiat peetakse liiga kalliks; · arvatakse, et taastuveneriga ei tasu ennast ära; · inimesed kardavaid uundusi, pooldatakse seda mis on vana ja järele proovitud; · taastuvenergia miinuste ümber keerlevad ebatõesed müüdid; · taastuvenergiat ei peeta eriti vajalikuks;

Teadus tööde alused (tta)

Meedia

Kommentaarid (0)