1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Õppedistsipliin ”ehituskorraldus ja –juhtimine” ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on keskkonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega ”toimetada” sel turul Õppeaine ehituskorralduse eesmärk on anda tervikpilt ehitusprojekti elluviimisest ja ehitisest tema eluea jooksul. Õppeaine ehitusjuhtimine eesmärk on selgitada ehitamisega seotud osapoolte huve seoses ehitisega. 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus)
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrd
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste. Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes.Tee ehituskorraldus on teedemajanduse tehnilist ja inimlikku külge uuriv ning ühendav teadus. Tee-ehituskorraldus on tihedalt seotud tehnoloogiaga, mis määrab organisatsiooni laadi. 4. Tee-ehituskorralduse põhimõtted Põhimõisted: Tegevus peab olema korraldatud nii, et: Töö oleks kvaliteetne Ehitus valmiks tähtajaks Maksumus ei ületaks lepingus ettenähtud hinda 5. Seosed tee-ehituskorralduse põhimõistete (kvaliteet, ehituskestvus, maksumus) vahel.
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.va
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse e
October 20, 2009 Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................1 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted...............................................................................................2 1.1.1Subjektid.......................................................................................................................2 1.1.2Lepingu dokumendid....................................................................................................2 1.1.3Muud mõisted...............................................................................................................4 2.1Üldtingimuste eesmärk ja kasutusala.............................................................................. 5 2.1.1Eesmärk..................................................................................
Kõik kommentaarid