2
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
117 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jorma Pärn
Õppematerjali autor
Iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe Sotsiaalsed liikumised. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti; Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega. Nt naisliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Sidususe mehhanismid- poliitiline kultuur ja kodakondsus . Idenditeet e ühtekuuluvustunne- samastumine, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Poliitiline kultuur. Koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, kogu rahvale); On jäik poliitiliste muutuste suhtes; Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral.
..........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine......................................................24 7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina.................................................25 Kokkuvõte......................
Survegrupid võivad poliitilistele otsustajatele avaldada kaudset või otsest survet. Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Korraldatakse reklaamikampaaniaid, massiaktsioone. Eeskätt iseloomustab see edendamisgruppe. Samuti üheks kaudseks teeks huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: · valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse · poliitilisest kultuurist( kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks) · ühiskonna ees seisvatest probleemidest Tähtis on demokraatia jaoks, et survegrupid oskaksid omavahel koostööd teha, et saavutada oma eesmärke. Sotsiaalne liikumine erineb oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest nii
Tunnusjooned: · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid · Toetajaskond on laialivalguv ja muutub · Probleemipõhised · Tegevus ei puuduta otseselt sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi · Otsesed aktsioonid, mitte lobism Tuntumad: naisliikumised, gei-ja lesbiliikumised, rahuliikumised, keskkonnaliikumised. 27. Poliitilise kultuuri definitsioon, olemus ja koostisosad/komponendid Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur: · Kujuneb ajaloolise arengu jooksul · Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Olemus: spetsiifilsed jooned. Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul. (kodanikukultuur)
olulisimaks ülesandeks oli konndada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm on üks erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad- poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitilisel kultuuril on selliseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuririikidele:*kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, *on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele idiviididele, *on jäik poliitiliste muudatuste suhtes, *suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast
Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad: Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul Enamuse võim Vähemuse õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised Võrdsus seaduste ees
Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid