Muinasaeg eestis (2)

1. MUINASAEG

1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE

1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused:

• Arheoloogia
  
• Keemia
  
• Zooloogia
  
• Bioloogia
  
• Antropoloogia
  
• numismaatika
  
• Etnoloogia
  
• Rahvaluule
  

• ARHEOLOOGIA
  

- Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal
- Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised
- Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed
- Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted , töö- ja tarberiistad jms

• KEEMIA
  

- Määratakse leidude vanus

• ZOOLOOGIA
  

- Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal
BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik

• ANTROPOLOOGIA
  

- Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms.

• NUMISMAATIKA
  

- Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted

• ETNOLOOGIA
  

- Maarahva ehitistes , kommetes, esemetes jm võib olla säilinud veel mitmeid elemente, mis ulatuvad muinasaega

• RAHVALUULE
  

• Rahvaluules esineb sageli vanu pärimusi.
  

Eesti ajaloo periodiseering protsentides

1.2.KIVIAEG EESTIS

• MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. – V at e.Kr.)
  

Arheoloogiline kultuur- Sarnaste muistete rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade eluviisi ühelaadilisust
Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades.
Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle.
Töö- ja tarberiistu valmistati luust , sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele.
Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos.

• NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. – II at keskpaik e.Kr.)
  

1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis)
Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks . Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos.
Venekirveste kultuur sai alguse u III at algul e.Kr. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate kästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Tegeleti juba algelise karjakasvatuse ning maaviljelusega, kuid tähtsal kohal olid siiski ka jaht ja kalapüük. Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed).
2. Millised muutused toimusid:
a) Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga ?
- Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad)
- Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed , savinõude kaunistamine täketega)
- Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid)
b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga?
- Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved )
- Tegeldi algelise loomakasvatusega
- Hakati tegelema algelise maaviljelusega

1.3. METALLIAEG EESTIS

• PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. – V saj. e.Kr.)
  

Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal mille see arheoloogiline kultuur ka nime sai.
Siinsetel elanikel oli vira tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega.

• VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. – I saj. p.Kr)
  

Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid . Nad olid raskestui kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma , toimus märgatav areng majanduses.
Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta.
Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi – kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid , mille keskele oli laotud põhja-lõuna- suunaline kividest kirst .

• VANEM RAUAAEG (I saj. – V saj. keskpaik)
  

1. Miks nimetatakse seda perioodi Rooma rauaajaks?
Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja- Euroopale , sealhulgas ka Eestile.
2. Miks hinnatakse seda perioodi kui:
a) Tõususajandid?
Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus, mis tõi kaasa jõukuse ja rahvaarvu kasvu. Samuti arenes ka väga jõudsasti käsitöö.
b) Rahulik sõdadeta aeg?
Vanemal rauaajal puudusid majapidamistest relvad, ei olnud toimunud ühtegi sõjalist kokkupõrget naaberhõimudega, elu oli rahulik. Seega hinnatakse seda perioodi kui rahulikku sõdadeta aega

• KESKMINE RAUAAEG (V saj. teine pool – VIII saj. lõpp)
  

1. Miks keskmist rauaaega on Eestis nimetatud rahututeks aastasadadeks?
Keskmist rauaaega on nimetatud Eestis ka rahututeks aastateks, sest:
- Hakati ehitama linnuseid
- Majapidamistesse ilmusid relvad
- Mõju hakkasid avaldama idaslaavlased
- Rahulikud kaudandussidemed asendusid Skandinaavia saagade teadetest sõjaretkedest Eestisse
- Viikingid korraldasid sõjakäike Eestisse

• NOOREM RAUAAEG (IX saj. – XIII saj. algus)
  

Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika)
Peamiseks elatusalaks nooremal rauaajal oli maaharimine , mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha).
Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine . Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine.
Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste kaubitsemine lähemate naabrite – liivlaste, soomlaste, jarjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Kuid tänu oma soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus, kus kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks vaid ka edasimüügiks.
VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS
Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida-Euroopa
Metall , sool, relvad Karusnahad, vaha, vili Vili Karusnahad, vaha
Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu . Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda : Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike.

1.4. EESTLASTE MUINASUSUND

1. Miks toimusid muinasaja vältel muutused usulistes arusaamades?
Usulistes arusaamades toimusid muutused tänu tegevusalade teisenemisele ning kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega
2. Millistele andmetele toetudes on võimalik saada teadmisi muinasusundist?
Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes allikates kuid peamiselt siiski rahvasuust kogutud pärimused
3. Iseloomusta järgmisi muinasaja mõisteid:

• Vägi
  
• Tark
  
• Hing
  
• Animism
  
• Haldjas
  
• Jumal
  
• Ohverdamine
  
• Hiiepuu
  
• Ohvrikivi
  
• Ohvriallikas
  
• Ennustamine
  
• Maag
  

Vägi –Eriline jõud, mida arvati olevat kõigil elus ja eluta olenditel peale füüsilise keha.
Tark – Inimene, kes omas erilist väge ning oskas nõiduda ja inimesi ravida.
Hing – Inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks.
Animism – Elus ja eluta looduse hingestatus.
Haldjas – Looduses esinev olend , kes kaitses loodust ja valvas kodusid.
Jumal – Kõrgem jõud, millele anti kindel nimi
Ohverdamine – Andide viimine jumalale .
Hiiepuu – Kindlad kultuse- ehk ohvripuud (pühad puud).
Ohvrikivi – Kivi, kuhu peale asetati jumalatele ohvriande.
Ohvriallikas – Püha veekogu, millel arvati maagilisi omadusi olevat, ja kuhu ohvriande visati.
Ennustamine – Looduses esinevate märkide põhjal tuleviku ette arvamine.
Maagia – Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida ei ole võimalik mõjutada.
4. Milles avaldusid ristiusu mõjud muinasajal?
Ristiusu mõjud avaldusid kommete muutumises. Näiteks hakati põletusmatuste kõrval laipu matma , samuti leidub muinasajal kantud esemete hulgas ka pronksristikesi. Sellele kõigele aitas kaasa elavad suhted ristiusuliste naaberriikidega nagu Rootsi, Taani, Venemaa.

4.4. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

• EELLUGU
  

1. „ Drang nach Osten“ – mis see on, selle eesmärgid, milliseid vahendeid kasutati?
„Drang nach Osteni“ ehk ümberasumine itta eesmärgid olid Suruda idapoolsetele maadele peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka.
2. Milline sündmus antud tegevust õhutas?
Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde.
3. Võrdle viikingi laeva kogega.
KOGE VIIKINGITE LAEV
- Aeglased - Väike
- Mahukad - Merekindel
- Kohmakas - Kiire
- Väike süvis - Sale
4. Kes oli misjonär?
Misjonär oli usu levitaja .
Millised eesmärgid olid:
a) Rooma paavstil ?
Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule.
b) Kaupmeestel?
Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada.
c) Rootsi ja Taani kuningatel?
Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada
5. Kes olid ja mida tegid:

• Meinhard
  
• Kaupo
  
• Berthold
  
• Theoderich
  
• Albert
  

Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168 . aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks.
Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia.
Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale.
Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline. Aitas Meinhardil ristiusku levitada. Theoderich saadeti ka Eestimaale misjonäriks.
Albert oli Bremeni toomhärra, kes pühitseti peale Bertholdi Liivimaa piiskopiks. Temast sai üks peamisi vallutussõdade juhte ja organiseerijaid. Rajas 1201. aastal Riia linna ja 1202. aastal Mõõgavendade ordu.

• I PERIOOD (1208 – 1212 )
  

Sissetung Eestisse
1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine . Ugandi üks tähtsamaid keskusi – Otepää linnus – süüdati põlema. Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vasturetke latgalite maale. Nii algas eestlaste muistne vabadusvõitlus.
Võnnu piiramine
1210 . aastal toimus järjekordne eestlastevasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust (tänapäeva Cēsis), millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsna agaralt ja edukalt. Tehti katset linnust suurte puuvirnadega põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn.
Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks enam kaua vastu suutnud pidada, kuid neljandal päeval lahkusid ründajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama.
Ümera lahing
Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. Jälitajad arvasid , et „paganad“ põgenesid ülepeakaela. Sakslaste väesalk liikus ees, liivlased ja latgalid nende kannul.
Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt. Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka liivlased ja latgalid. Sakslased püüdsid esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma.
Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Kuigi lahingus osalenud sakslaste arv oli väike, saadi võidust usku oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla „üks süda ning üks hing kristlaste nime“ vastu.
Viljandi piiramine
Sõda muutus järjest ägedamaks. 1211 . aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse vallutamine . Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus na kaitsjate hirmiks tapeti ja nende surnukehad vallikraavi heideti.
Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Sakslased ehitasid piiramistorni kust visati odasid ja lasti ambudega kaitsjate pihta. Vaenlased kasutasid siin esmakordselt Eestis kiviheitemasinat. Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlustussein lõhkuda, aga selle taga oli viljandlastel veel teinegi.
Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal päeval läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus , palju haavatuid ja langenuid, sõlmiti piirajatega rahu. Linnusesse lubati üksnes preestreid, kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju ma inimesi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi „väga suure verevalamise tõttu“. Saanud pantvangideks vanemate ja ülikute poegi, kiirustas vaenuvägi tagasi.
1. Iseloomusta sõdivaid pooli.
RISTIRÜÜTLID EESTLASED
– Arenenum sõjavarustus – Algeline sõjavarustus
– Sõjaline väljaõpe – Puudus sõjaline väljaõpe
– Alati võimalus tuua juurde abiväge – Väed olid väiksemad
– sõjavarustusest olid neil ammud , pikad – Võideldi kirveste, kaigaste, nuiade
odad , rõngassärgid, tugevad mõõgad jms. Lühemate odade ja mõõkadega.
1208 – Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi
– Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale
1210 – Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt
– Ümera lahing
– Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust
1211 – Sakslased piirasid Viljandi linnust
– Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt
1212 – Novgorodi vürst ründas Harjumaad.
– Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks)

• II PERIOOD ( 1215 – 1220 )
  

1215 – Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse
– Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere ( Leole ) linnuselle. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni
– Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu)
– Sakslaste rüüsteretk Ugandisse
1217 – Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu)
– 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo
1219 – Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all
– Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit)
1220 – Algas võiduristimine
– Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima
– Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe

• III PERIOOD (1221 – 1227)
  

1221 – Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid)
1222 – Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama
– Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle
1223 – 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale
– Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse
1224 – August. Tartu langemine . Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla
1227 – Veebruar. Saaremaa alistumine

9