10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
108 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Icy
Õppematerjali autor
Arkadi Pristavko MATM10 130479 Õigusõpetus Tsiviilõiguse Ül. 1-25 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND ÕIGUSE INSTITUUT Õigusõpetus Tsiviilõiguse ülesanded Juhendaja: Enno Oidermaa Dotsent Tallinn 2012 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................
EAEI53 Ehitusõiguse ülesanded Kaasused 1-20 V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka
aurutriikrauaga siludes ja lahti lõigates rikkus riide. Ateljee ei nõustunud tellija pretensioonidega ja tugines sellele, et ta ei saa kanda vastutust materjali eriomaduste eest, mille tõi tellija ise. Nende poolt ei tehtud tööde käigus mingit viga. Seetõttu ateljee annulleerib tellimuse ja annab tellijale tagasi tema materjali, kusjuures nõuab tehtud tööde eest tasumist. Ateljee möönas samuti, et isegi kui ta on mingil määral süüdi, oleks tellijal õigus nõuda vaid palitu õmblemist ateljee samaväärsest riidematerjalist. Karin S. sellega ei nõustunud ja pöördus õigusabi saamiseks juristi poole. Millist nõu saab Karin S-ile anda jurist? Karin S.-ile tuleks soovitada nõustuda ateljee seisukohaga nõuda palitu õmblemist ateljee samaväärsest riidematerjalist. V-5 Uno F. sõlmis lepingu OÜ-ga Väikeehitus eramu ehitamiseks. Eramu ehitati valmis ja vastuvõtuakt koostati poolte poolt 20. septembril 2007. a
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument.
-ei ole jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (puudub vaidlustatav lahend) -ainult avaldaja võib esitada määruskaebuse see oleks ühing, mitte asutaja alternatiivnõue ärinimi o kaubamärk on kaitstud vaid kindlates olukordades. Mingis tegevusvaldkonnas. Nimekaitse ja kaubamärgikaitse. o 1. küsimus alati iga kaebuse jm puhul kas isikul on üldse õigus seda esitada? o sama alus TsMS § 599 mida siis saab teha? o kande parandamine (ÄS § 45) ei tule kõne alla o registripidaja probleem kas on õigus/pädevus seda teha? -ÄR peab kontrollima, kas kaubamärgi kasutamise nõusolek oli olemas (ÄR § 52) -kanne on juba tehtud mis nüüd teha? -kande tegemise alused on ettevõtja avaldus, registri oma algatus või kohtuotsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid