Lühikonspekt - kultuur ja ühiskond (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

72

doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö – ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald – ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb

Sotsioloogia

19

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte ­ positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline ­ jumal, 2) metafüüsiline ­ abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne ­ teaduslik Herbert Spencer ­ evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond ­ sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ­ rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx ­ materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted

Sissejuhatus sotsioloogiasse

46

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

ajahetkel) ja sotsiaalne dünaamika (ühiskonna areng). 5  Olulisim on tema puhul just ühiskonna arengu käsitlus, tõi välja kolm ühiskonna arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) ­ relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) ­ abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) ­ teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) ­ Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim ­ arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon.

Sissejuhatus sotsioloogiasse

53

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest ­ tugevamate ellujäämine (autoriks Spencer). Nõrgemad süüakse välja, trambitakse. See on loomulik protsess, vahele sekkuda ei tohi. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. · Tänepäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Organism ja ühiskond Organism Ühiskond Rakk inimene Kude Grupp Karl Marx (1818 ­ 1883) · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog · Friedrich Engels ­ kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse)

Sissejuhatus sotsioloogiasse

16

doc

Sotsiaaltöö kordamisküsimused

SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD

Sotsioloogia

22

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

b) Eestis on materialistlikud väärtused rohkem d) Sotsiaalset kapitali levinud kui postmaterialistlikud 6. Oletame et isa ja poja sissetulekute c) Raha pole inimese elus kaugeltki mitte kõige korrelatsioon Poolas on 0.30, Saksamaal 0.20, tähtsam asi Venemaal ­0.10 ja Hiinas ­0.40. Milline ühiskond on nende andmete järgi kõige 2. Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust). ebavõrdust muuta? a) Poola b) Saksamaa 5  c) Venemaa Sotsioloogia vs

Sissejuhatus sotsioloogiasse

16

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

indiviidi Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul: kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne, siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt ­ laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne ­ seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel

Sotsioloogia

22

docx

Sotsioloogia eksam

teistele inimestele. Sotsioloogia tegeleb inimese mõtestatud tegevuse analüüsiga. Ideaalne tüüp- sots. konrukt, teoreetiliselt konstrueeritud mudel, mis võimaldab esile tuua uuritava sotsiaalse nähtuse põhijooni, tüüpilisi tunnuseid. Seletab ühiskonna funktsioneerimist subjektist lähtudes. Võimu mõiste- eesmärkide realiseerimise tõenäosus teiste tahtest hoolimata. Usu kohta nii palju, et see on õige, mida inimene ise usub. Spencer (1920-1903)- ühiskond ja tema funktsioneerimine on samastav elusorganismiga. Sotsiaalsed struktuurid on vastastiku sõltuvad ja nende toimimisest sõltub ühiskonna toimimine. Ühiskond täidab 3 funktisooni: *regulatiivne funkt. *jaotusfunkt. *taastootmise funkt. Ühiskond teeb läbi evolutsiooni, toimub üleminek lihtsamast kooseluvormist kõrgema, keerulisema struktuurini. Simmel (1858-1918) Keskendus suhtlevatele inimestele. Ühiskond oli tema jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster.

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)