50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tnatr
Õppematerjali autor
Marek Rebmann 11C Referaat Eestlaste vanem Lembitu 1. Valisin selle teema, sest tahan muuhulgas teada, millised mehed olid Eesti sõjamehed ja väejuhid. Muuhulgas loodan ka leida infot, mis on mulle täiesti uus ja üllatav sellest ajastust ja Lembitust. 2. Lembitu tiitliks on ikkagi vanem, ehk kuigi ta polnud just kõige lihtsam inimene, oli ta pigem oma kodukandi (või kihelkonna) autoriteetne liider, mitte valitseja. Ja selgelt oli ta sõjamees, oskas kasutada mõõka, mitte ei läinud reha ja viglaga sõtta, nagu on levinud jutte. Tõsi on see, et Hendriku kroonika on osutunud tõepärasemaks kõikide teiste sama aja kroonikatega võrreldes ja seega on meil alust uskuda, et Lembitu tegelikult oli olemas, et tal oli ka poegi, kes
Marek Rebmann 11C Referaat Eestlaste vanem Lembitu 1. Valisin selle teema, sest tahan muuhulgas teada, millised mehed olid Eesti sõjamehed ja väejuhid. Muuhulgas loodan ka leida infot, mis on mulle täiesti uus ja üllatav sellest ajastust ja Lembitust. 2. Lembitu tiitliks on ikkagi vanem, ehk kuigi ta polnud just kõige lihtsam inimene, oli ta pigem oma kodukandi (või kihelkonna) autoriteetne liider, mitte valitseja. Ja selgelt oli ta sõjamees, oskas kasutada mõõka, mitte ei läinud reha ja viglaga sõtta, nagu on levinud jutte. Tõsi on see, et Hendriku kroonika on osutunud tõepärasemaks kõikide teiste sama aja kroonikatega võrreldes ja seega on meil alust uskuda, et Lembitu tegelikult oli olemas, et tal oli ka poegi, kes
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa
neile edukas: saadi palju saaki ja vange ning tapeti väga suurel hulgal sakalasi, sh 300 maakonna "paremat meest ja vanemat". Selliseid väiteid on peetud tugevalt liialdatuteks. Kroonikast ilmneb, et rüüstamine kestis ilmselt vaid ühe päeva, millest Sulev Vahtre on järeldanud, et vägi ei saanud jõuda kaugemale kui Sakala kõige lõunapoolsema kihelkonna Alistekunna lõunaossa, hilisema Ruhja kihelkonna alale. 300 "paremat meest ja vanemat" on aga hinnatud Sakala ülikkonna koguarvuks. Kroonika ei maini sakalaste vastupanu, kuid märgib ära, et tagasiteel olles olid latgalid valmis tõrjuma sakalaste rünnakuid, kui need sõjaväge jälitama oleks asunud. Tagasi Beverini jõudes anti sõjasaagist kingitusi seal viibinud Bertoldile, Henrikule ja piiskopimeestele. Üheaastane vaherahu (1209) Ilma piiskop Alberti loata alanud sõja jätkamise vastu astus seejärel välja liivlaste
kroonikast. Kaupo nimi esineb Henriku Liivimaa kroonikas kujul Caupo, Liivimaa vanemas riimkroonikas Kope. Pole selge, kas see tuleneb nime Jakob (Jacobus) germaani- või liivipärasest lühendist, tähendab kaupmeest (liivi kop "kaup", ladina caupo "sissesõiduhoovipidaja", "kõrtsmik", "kaupmees"), seondub eesti sõnaga kubjas või on mõnda muud päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona. Kaupo oletatav ristimine Kaupo sünniaega pole sarnaselt Lembitu omaga teada, kuid tõenäoliselt oli ta Henriku kroonikasse ilmumise ajal juba keskealine, olles Turaida (liivi keeles Toreida) vanemana liivlaste olulisimaid juhte. Tema nimi Caupo võib olla germaanipärane mugandus mõnest liivi nimest või ka tuleneda otseselt germaani nimest Jakob, Jacobus, mis talle näiteks ristimisel võidi anda. Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada
Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti. 2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?) 12. sajandil algas sakslaste tung itta. Liivlased, lätlased ja eestlased olid juba varem
vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu) Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna nad said selle ajaga lisajõude juurde. 28) 1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist
Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6 Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine.......................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid