Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel

Selart, Pirgit

Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel (0)

Kutsekool - Toit - Toiduvalmistamine

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Toiduvalmistamine restoraniköögis
Tööleht „Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamises“

Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite.

Blanšeerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma .

en cocotte (pr k) – toiduvalmistamismeetod, mil roog valmib tihedalt kaanega kaetud kõrgete servadega hautamisnõus.

frittima – rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama.

flambeerimine – meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi, mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, nii et alkohol põleb ära, jättes roale karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel. Järgida tuleb ohutusnõudeid.

Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev.

Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur .

garneerimine – roa viimistlemine ja kaunistamine ürtide vm komponentidega, mis täiendavad roa maitset . Väga levinud on garneeringus roa komponentide esitlemine – näiteks puravikupüreesupil grillitud puravik vms

Au gratin - Gratineerima, poolvalmis toitu ahjus üle küpsetama, nii et sellele tekib krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse

glasuurima – glasuuriga katma, vaapama. Liha glasuuritakse enne lõplikku valmimist spetsiaalse glasuurkastme, aga ka liha praemahla või õliga. Kookide, tortide ning muude küpsetiste katmiseks valmistatakse suhkru-, šokolaadi- või muud magusat glasuuri .

gratineerima – valmis või poolvalmis ahjus kas juustu, riivsaia või saiakrutoonidega kaetult üleküpsetama, nii et roa pinnale tekib krõbe kuldpruun kiht.

Marineerima - Toiduaineid enne valmistamist meelepärases vedelikus (ürdid, vürtsid, maitseained, vein, mahl, õli, äädikas, jogurt, keefir ) lühemat või pikemat aega laagerdama .

Passeerimine - Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Nt punapeeti ja porgandit passeeritakse enne supile lisamist. See annab värvilistele köögiviljadele intensiivsema värvuse nende hilisemal töötlemisel ning köögiviljad valmivad kiiremini.

Paneerimine - Paneerimiseks nimetatakse toiduaine (liha, köögiviljade), sageli pooltoote, nt kotleti ümbritsemist jahu, muna või muuga . Paneerimise eesmärk on tagada toiduaine ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust.

grillima – grillrestil või grillvarda otsas, grillahjus või sütel mingit toiduainet kuivalt kuumutama või röstima. Maitse järgi võib grillitava toiduaine enne grillimist marineerida ning seda grillimise ajal kas marinaadiga kasta või spetsiaalse glasuurkastmega glasuurida.

gratään – gratineerides valmistatud köögivilja-, liha-, kala- või teraviljaroog.

Vokkimine - Idamaine kuumtöötlemismeetod, mille puhul toitu kuumutatakse lühikest aega suurel kuumusel väheses õlis pidevalt segades. Nimetus pärineb Hiinast, kus wok tähistab katelt meenutavat panni. Aja jooksul levis vokkimine kõikjale Kaug-Ida maadesse ning nüüdseks on sellest saanud populaarne küpsetusviis üle maailma.

Au choix - Omal valikul , oma maitse järgi. Näiteks: sauce au choix – kaste omal valikul.

Püreerima - Keedetud või küpsetatud toiduaineid läbi sõela suruma või köögikombainis peenestama.

Pošeerima - Rohkes vedelikus, kuid mõõdukal kuumusel toiduaineid pigem kuumutama kui keetma. Nii kuumutatakse liha puljongis, ilma kooreta mune aga kergelt soola ja äädikaga maitsestatud vees ning puuvilju suhkrusiirupis.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel #1

Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pirgit Selart Õppematerjali autor

Restoraniköögi mõisted toiduvalmistamises:Bouquet garni, Blanšeerima, en cocotte, frittima, flambeerimine, Barbeque, Al dente, garneerimine, Au gratin, glasuurima, gratineerima, Marineerima, Passeerimine, Paneerimine, grillima, gratään, Vokkimine, Au choix , Püreerima, Pošeerima

restoraniköök toiduvalmistamine toit Barbeque flambe erimine frittima Blanšeerima glasuurima gratineerima Passeerimine Marineerima Paneerimine grillima gratään Vokkimine Püreerima

Sarnased õppematerjalid

odt

Kokanduse põhimõisted

Aceto balsamico - Palsamiveiniäädikas, kõige kvaliteetsem ja algupärasem on pärit Modenast Itaaliast. Kasutatakse kastmete, köögiviljade, salatite, marinaadide jm maitsestamiseks. Afrodisiaakum - Kirge, sensuaalsust rõhutav, seksuaalset erutust tekitav toiduaine. Nimetus pärineb Kreeka armastusjumalanna Aphrodite nimest ning kõige sagedamini seostatakse seda austrite, sparglite, šokolaadi ja viigimarjadega. Aioli - Lõuna-Prantsusmaa Provence’i rahvustoit, mis kujutab endast küüslaugumajoneesi, mida serveeritakse enamasti kuivatatud kala ja köögiviljadega. Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur. Al fresco - Värskes õhus serveeritud eine. Alphabetti - Tähestikukujuline pastatoode. Amatriciana - Itaalia linnakesest Amatricest pärit pastakaste, mis valmistatakse peekonist, tomatitest ja oliividest ning maitsestatakse värskete ürtidega. Agnolotti - Ravi

Kokandus

652

pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid