Keskaeg (1)

KESKAEG !
Sissejuh. Keskaega …

• Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja .
  
• Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik . Võib ka lõpetada:
  
• 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda
  
• 1492 Am avastamine
  
• 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus
  
• madalmaade revolutsioon (16-17 alg)
  
• 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon
  

Keskaja periodiseerimine :
Varakeskaeg 5-9 saj
Iseloomustas:

• Oli rahvaste rändamisaja lõpp
  
• Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg
  
• Linnade allakäik
  
• Feodaalsuhete tekkimise ajajärk
  
• Üleminekuperiood vanalt uuele
  

Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj
Iselomustab:

• Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik
  
• Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks
  
• Feodaalsuhete kinnistumise periood
  
• Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood
  
• Naturaalmajandus - ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud
  
• Algasid Ristisõjad ( 1096 -1270)
  

Hiliskeskaeg 13-16 saj.
Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega.
u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega
Iseloomustas:

• Feodaalsuhted hakkasid lagunema , nõrgenema
  
• Kirik endiselt domineeriv, aga kiriku sees algasid eri liikumised
  
• Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid (tugeva keskvõimuga riigid)
  
• Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil)
  
• Saja aastane sõda 1337 -1453 (musta surma katkuepideemia)
  
• Kliima jahenemise periood.
  
• Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik
  

Keskaega on kutsutud ka fiodaaltsivilisatsiooni ajaks, mida tervikuna iseloomustab kaks mõistet: KATOLIIKLUS ja FEODALISM .

• Katoliiklus- üleüldine usk, mida iseloomustas see, et paavst omas kõrgemat usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad .
  
• Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise.
  

vaimulikud - kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda

aadlikud ( feodaalid )- kaitsmine

talupojad- ühiskonna ülevalpidamine
SUURE RAHVASTE RÄNDAMISE JA ROOMA RIIGI LANGUSE PERIOOD!

• Rooma riigi languse ja feodalismi languse prelüüdiks (eel) oli Pax Romanum (Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180.
  
• See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid
  
• Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal
  
• Olid huvitatud, et ääremaad ei mõjutaks nende traditsioonilist elulaadi
  
• Algas barbarite imbumine Rooma riiki (põhiliselt germaanlased ja keldid )
  
• Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis 395-dal aastal toimus ametlikult. Ida-bütsants, Lääs-Lääne-Rooma impeerium. Ida jäi püsima, lääs lagunes kolmest piirkonnast lähtuva surve tõttu. Reini Doonau piir, läänes Jüütist Gibraltarini ulatuv ookeani piir ja lõunas Vahemere liin.
  
• Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest:
  

Bütsants suutis säilitada oma ühtsust

Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused

Bütsants suutis kindlustada oma riigipiire strateegilistes kohtades

Bütsants suutis edukalt sõdida merel

Riiklikult juhitud maksusüsteem võimaldas ülalpidada tugevat armeed

Lääne-Rooma riigi territooriumil tekkisid barbarite ebapüsivad riigid

• Vandaalide riik 429-534
  
• Lääne-Gootide riik Hispaanias 507-711
  
• Lääne-Gootide Tolosa riik 419-507
  
• Ida-Gootide riik 493-553
  
• Burgundide riik 443-534
  
• Langobardide riik Itaalias 568-774
  
• Frangi Kuningriik 486-714
  

BÜTSANTS kuni 1453
Iseloomustas:

• Asus kolmes maailmajaos
  
• Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased , bulgaarlased jne.)
  
• Riigikeeleks sai algul ladina keel, 7-st saj kreeka keel
  
• Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk
  
• Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle.
  
• Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus.
  
• 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid.
  
• Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg .
  
• Tugev keskvõim
  
• Riik jagati teemadeks ( halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid- piirkonna asevalitsejad, kes omasid kõrgemat tsiviil- ja sõjalist võimu.
  
• Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased
  

• Silmapaistvamad valitsejad olid:
  

1. Justinianus I (527-565)

• Ehitas Hagija Sofia katedraali
  
• Tema korraldusel anti välja nn. Justinianuse koodeks ( seadusekogu )
  
• Välispoliitiliseks eesmärgiks oli Rooma Keisririigi taastamine endistes piirides. Osaliselt, ajutiselt õnnestus
  

• Bütsantsi poliitilist ajalugu iseloomustas territooriumi ajutine laienemine, mis seejärel vähenes põhjast tulnud bulgaarlaste ja lõunast tulnud türklaste tõttu
  

• 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast.
  
• Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid
  

hoidis ja säilitas antiikkultuuri

töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad ) slaavi tähestik

arenesid erinevad teadused
FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL
Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse