Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus?
  • Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis?
  • Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil?
  • Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises?
  • Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid?
  • Miks on Riigikogus fraktsioone vaja millised funktsioone nad täidavad?
  • Millised meetmed on Riigikogu liikmetel valitsuse üle järelevalve teostamiseks?
  • Kuidas suhestuvad omavahel president ja Riigikogu?
  • Kuidas suhesuvad omavahel president ja valitsus?
  • Mis vahe on riigi ametiasutusel valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel?
  • Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis?
  • Mis on avalik teenistus ja kes on avalik teenistuja?
  • Mis vahe on karjäärisüsteemil ja positsioonisüsteemil?
  • Kuidas esinevad Eestis?
  • Mis vahe on avaliku teenistuse laial ja kitsal käsitlusel?
  • Millised on ametnikele esitatavad üldnõuded hetkel kehtivad?
  • Millised piirangud on ametnike ametisse võtmisel?
  • Mis on avaliku teenistuse eestika koodeks ja miks see on vajalik?
  • Mis on kohahaldus regionaalhaldus?
  • Millised on regionaalsed asutused?
  • Millised on kohahaldusorganid?
  • Keskvõimu suhtes?
  • Mida kohalik omavalitsus teeb?
  • Kuidas töötab?

Lõik failist

Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks
Võimude lahusus , tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid.
  • Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus?
    Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks .
    Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud.
  • Funktsionaalse , organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus.
    Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused .
    Org. ehk inst . - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel.
    Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde.
  • Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid!
    võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism ( arupärimine ), ametisse nimetamine.
    Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima
    nt: riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et nimetab valitsuse ametisse ja tagandab, umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu.
  • Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil ?
    PS KUI REGULATSIOON :(6)
    põhiline, ülimuslik seadus
    formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument
    võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks
    detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi
    palju muudatusi
    legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele
    PS KUI INSTITUTSIOON : (5)
    Konstitutsioon:
    formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt
    võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne
    võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti
    Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende
  • Vasakule Paremale
    Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #1 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #2 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #3 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #4 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #5 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #6 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #7 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #8 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #9 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #10 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #11 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #12 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #13 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #14 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #15 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #16 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #17 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #18 Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 170 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor piret0505 Õppematerjali autor
    Eksami kordamisküsimuste vastused 1-78 aines Eesti valitsemissüsteem

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    pdf

    Eesti valitsemissüsteemid

    12+ liiget on õigus 2le aseesimehele. 12. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat) 2 RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande. RK liige on sõltumatu, täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega

    Eesti valitsemissüsteem
    thumbnail
    60
    docx

    RÕ II konspekt

    * Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)?  Et säiliks võimude lahusus  Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES:  Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel  Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused)  Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses

    Õigus
    thumbnail
    19
    doc

    Riigiõiguse eksami konspekt

    Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud

    Õigusõpetus
    thumbnail
    26
    docx

    VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

    11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel.........................................................7 12. Poliitikute või ametnike valitsus................................................................................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89..................................................9 15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus...........................9 16. Kantsler, riigisekretär, portfellita minister.................................................................9 kantsler........................................................................................................................ 9 Riigisekretär............................................................

    Avalik haldus
    thumbnail
    60
    doc

    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

    I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja

    Riigiõigus
    thumbnail
    12
    docx

    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

    Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!

    Õiguse alused
    thumbnail
    33
    doc

    Riigiõigus

    4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;

    Riigiõigus
    thumbnail
    66
    doc

    Riigiõigus

    4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1

    Riigiõigus




    Kommentaarid (1)

    ingupingu profiilipilt
    ingupingu: aitäh
    14:51 17-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun