Vee sanitaarse seisundi seire eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

pptx

VEESEADUS

likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord  Õigusaktid Keskkonnaministri määrused  Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral  Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases  Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused

Maa- ja keskkonnaõigus

7

docx

Vesi

vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%, Eestis põllumajandus 9%, tööstus 84% ja olme 7% Peale 1950 aastat on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30 % pidevalt uuenevast veevarus. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta. Puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelnikel. Kui veevarud oleksid jaotunud ühtlaselt jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit, veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o

Keskkonnakaitse ja säästev areng

6

doc

VEE REOSTUS

VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad.

Keskkonnakaitse

11

doc

Vesi

· Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. Tekkinud reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustike, suurte tunnelkollektorite ja reovee ülepumpamisjaamade abil reoveepuhastisse, kus füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste puhastusprotsesside käigus tagatakse loodusesse juhitavale heitveele ettenähtud kvaliteet. Suurte linnade reovee puhastamisel, nii Eestis kui maailmas, on üks levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Reovee mehaaniline puhastus seisneb lahustumatute ainete eraldamises reoveest, mis on vajalik eelkõige edasise puhastusprotsessi häireteta läbiviimiseks.

Keemia

15

pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

annab tunnistust nn värskest (hiljutisest) reostusest. · Sügaval lasuvates veekihtides on kõrgenenud kloriidide sisaldused looduslikku päritolu, rannikualal ka merevee mõju näitaja. · Tema sisaldus hapnikurikkas veekeskkonnas on väike, · Kloriidide sisaldused suurenevad põhjaveekihtide lasumissügavuse redutseerivas (taandavas) veekeskkonnas suurem. suurenedes. · Eestis on põhjavesi valdavalt redutseeriva keskkonnana. · Suured kloriidisisaldused pindmises põhjaveekihis viitavad otseselt reostusele, sügavamates kihtides ja rannikualal on see · Mõju poolest tervisele jääb joogivee ammooniumisisalduse vee looduslik omadus. osa tühiseks, sest vee kaudu saadav hulk on reeglina tuhandeid kordi väiksem kui on ammooniumisisaldus igapäevases toidus.

Keskkonnakeemia

21

docx

Veekaitse eksami konspekt

kinnisasja vajaduseks. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1. 10 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks 2. 30 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud 3. 10 m3 puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal: Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30m või 50m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: Veehaarderajatiste teenindamine Metsa hooldamine Heintaimede niitmine Veeseire - uurida, mis selle põhjaveega seal toimub Muu majandustegevus on keelatud

Veekaitse

8

docx

Joogivesi

näitajad, mis kuuluvad samuti indikaatornäitajate alla. Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest, milleks on üldjuhul Kambrium-Vendi põhjavee kiht. Senised läbiviidud riskihinnangud on näidanud, et joogivees esineva looduslikku päritolu radioloogiliste näitajate tõttu haigestumise tõenäosus on ebatõenäoline. Radionukliidid joogivees Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on Eestis aastate jooksul läbi viidud mitmeid põhjalikke uurimistöid. Eesti põhjavee radioaktiivsuse seires ja uuringutes on juhtivat roll olnud OÜ Eesti Geoloogiakeskusel. Kasutamine Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku

Loodus

32

docx

Veemajanduse konspekt

leeliseline üle 7. Mangaan (Mn)- esineb vees koos rauaga. Kloriidid- esineb alati looduslikus vees, soolad lahustuvad hästi. Sulfaadid- esinevad tihti looduslikus vees ja vähese soolasisaldusega vees Väävelvesinik- annab mäda lõhna ja esineb reostunud pinnavees, põhjustab metalltorudel korrosiooni Lämmastikühendid moodustuvad vees karbamiidi ja valkude lagunemisel, seda on reovees. Raskmetallid- Eestis pole Mürgised orgaanilised ühendid põlevkivikeemia, tööstus, keemiatooted Asula veemajandus Asulate veemajandus koosneb: - elanike olmeveevajadus - farmide loomade jootmiseks, sööda ettevalmistuseks ja loomade hooldamiseks - tehnoloogiline vee vajadus tootmisettevõtetes - aedade, kasvuhoonete ja kultuuride kastmiseks, tänavate hoolduseks - tuletõrjeks Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse

Geograafia

Kommentaarid (0)