50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmmmmmmm
Õppematerjali autor
absolutismi jaganud kolmeks järguks. ● Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas kirik, aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio). ● Absolutismi teine järk oli õukondlik absolutism, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse
Härjavõitlus on hispaania keeles corrida (lidia) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, kõrgkiht lepib vaatamisega. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistav valge ringjoon. Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks EU-s sai Hispaania. Luterlust peeti seal kõige pahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada. 1556.a sai Hispaania kuningaks Felipe II(valitses kuni 1598), tema valitsusaega langes katoliku usu levitamine. Tema ajal jõuds Hispaania oma võimu tippu, hisp. Sõjaväge peetu Euroopa parimaks, riietus ja kombed said maailmamoeks. Välispoliitikas toetas vastureformatsiooni. Tema väed toetasid sõdades katoliiklasi. Tema surmaga algas kiire langus, saabus donquijotelik ajastu. Ulatuslik väljaränne Ameerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima kahandas rahvaarvu. Lisaks
Itaaliale (Napolile). Charles VIII õnnestus poole aastaga vallutada peaaegu kogu Itaalia. 1495. aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning Milano hertsog Püha Liiga ning Charles VIII oli sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma. Sõdade Lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II ja Prantsusmaa kuninga Henri II vahel. 1559. aastal sõlmitud CateauCambresis rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki ei saanud oma tahtmist: Habsburgidel jäi universaalmonarhia loomata ning prantslastel ei õnnestunud end Habsburgide haardest vabastada. Itaalia jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid, Savoia, Veneetsia ning Kirikuriik.
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina,
midagi väga kindlat teada. On arvatud, et Miguel oli isaga kaasas, kui too 1564. aasta paiku elas Sevillas, ja et ta seal õppis jesuiitide koolis. Kuid need andmed ei lähe kaugemale oletustest. Järgmine kindel daatum on 1568. Cervanteste perekond elas Madridis. Nüüd juba 20aastane Miguel õppis humanitaarkallakuga koolis (pole andmeid, et see olnuks ülikool), kus tema õpetaja Juan López de Hoyos nimetab teda oma "kalliks ja armastatud õpilaseks". Kui 1568 suri noor kuninganna, Felipe II kolmas naine Isabelle de Valois, palus kardinal Espinosa oma soosingualust López de Hoyost koostada detailne ülevaade kuninganna haigusest, surmast ja matustest. Nimetatud kirjeldusse paigutas López de Hoyos mitu pühendusluuletust kuningannale oma "armastatud õpilaselt" Miguel de Cervanteselt. 1 Ei ole täpselt teada, kelle soosing Miguel de Cervantese tema teenistusse aitas, ka mitte see, kas Cervantes lahkus Hispaaniast kardinali kaaskonnas. Igal juhul oli ta 1569
õpilaseks". Kui 1568 suri noor kuninganna, Miguel oli 1569. aasta lõpuks Acquaviva kammerteenriks Roomas. Selles ametis sai ta olla vaevalt aasta, sest 1570. aasta sügisel oli ta juba värvatud Hispaania sõjaväkke Itaalias. Vahemerel olid võimutsema hakanud türklased, nad ähvardasid Veneetsiat, mispeale sealne valitsus kutsus appi Hispaania väed. 1571 toimus ajalooline Lepanto merelahing, kus Hispaania ja Veneetsia ühendväed Felipe II venna Juan de Austria juhtimisel saavutasid kuulsusrikka võidu. Cervantest tabasid kaks arkebuusilasku, mis eluajaks jätsid halvatuks tema vasaku käe. Seejärel viibis Cervantes sõjaväehaiglas ravil, kuid juba 1572 võttis osa uutest heitlustest, mis Vahemere rannikul jätkusid. Arvatavasti oli neis tema kaaslaseks vend Rodrigo, kes 1572. aastal samuti Itaaliasse saabus. 1574-1575 elas Cervantes lühemat aega mitmes paigas Itaalias: Sitsiilias, Genuas, Lombardias, veidi kauem Napolis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid