Usundimaailma suurimad küsimused Test 1-6 (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Religioonide liigitamine

5. Religioonide liigitamine (väljavõte õpikust Usundimaailma suured küsimused) Usundeid võib eristada mitme tunnuse alusel. Mõned on etnilised, rahvuse või hõimu usundid, mille algust pole võimalik tuvastada. Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD ­ usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD ­ eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on

Usundiõpetus

17

pptx

Maailma usundid - esitlus

Maailma usundid Natalja Laius 11a  Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund.  Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane  Polüteism

Religioon

2

docx

Mille poolest usundid erinevad?

kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Tänapäeval on erinevate usundite tunnistajaid kokku üle 6,6 miljardi, ning sellest arvust moodustavad suurema osa kristlased ja moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus, islam ning judaism on ühed tuntumad religioonid mis on monoteistlikud. Kristluse järgijate keskmeks on Jeesus Kristuse elu ning õpetused. Islamiusundi järgijad peavad oma jumalaks Allahit kelle kõrval on üheks kõige tähtsamaks prohvet Muhamed. Judaism aga on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik

Usundiõpetus

2

doc

Religiooni kujunemislugu ja Hinduism

2) Rahvusreligioonid ­ iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks. Esimese alla kuuluvad judaism, kristlus ja islam, sest neid ühendab Piibel ja prohvet Aabraham (Islamis Ibrahim). (Käsuõpetus). Teised on niinimetatud India päritolu usundid: hinduism, budism ja Sikhism (peatähelepanu indiviidi vaimsele heaolule). Suuremate religioonide pooldajate arv: Religioon: Järgijad: Usund vanus Tekkekoht Kristlus 2 miljardit Judaism 14. saj eKr Lähis-Ida Islam 1,3 miljardit Hinduism 10. saj eKr India Hinduism 900 miljonit Sintoism 6. saj eKr Jaapan Ateistid/agnostikud 850 miljonit Taoism 6. saj eKr Hiina Budism 360 miljonit Budism 520. saj eKr Põhja-India

Ajalugu

40

docx

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

13 aastat rändas mööda Hiiant- õpetas, andis nõu, vastas küsimustele. Sellest perioodist peateos „Vesteid ja vestlusi“. Pöördus lõpuks Lu riiki tagasi, kuni surmani jätkas vanade tekstide uurimist. Aja jooksul hakati teda kummardama kui jumalikku olevust. Püstitati templeid. 1906 võrdsustati taevajumalaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID 1. Õpetus on oma olemuselt riigi ja kõlblusõpetus. 2. Õpetuses kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimeste omavahelised suhted ning inimeste suhted riigiga. Inimene on ühiskondlik olend 3. Toob välja kolm inimtüüpi Lihtinimesed Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste

Usundiõpetus

32

doc

Maailma usundid

Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu ­ religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne

20. sajandi euroopa ajalugu

26

pdf

Maailma usundid

kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud

Usundiõpetus

6

docx

RELIGIOONID(hinduism, budism, taoism, konfutsianism ...)

FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad ­ hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni ­ visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I ­ vedade usund ­ polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II ­ brahmanism ­ hinduismi preestrit nim. brahmaaniks ­ preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.

Filosoofia

Kommentaarid (0)