tehnika, sildade ja teede rajamine, relvastus. Uus-Babüloonia (626 539 eKr) Nabukadnetsar II ajal sai Babülooniast suur maailmariik. Eriti kõrgelt oli arenenud käsitöö puuvill, purpurriie. Kuulsad olid Babüloonia vaibad. Babüloonias tehti kuld- ja hõbeehteid ning savist nõusid. Babüloonlased olid esimesed, kes hakkasid väärismetalle rahana käsitlema. Babülonist sai suur kaubalinn. 10. Egiptuse ajaloo põhietapid ja lühiiseloomustus (Ülem- ja Alam-Egiptus, Menes, Memphis, Hatsepsut, Thutmosis III). Varadünastiline aeg (3000-2650 eKr) Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse. Pealinnaks oli Memphis. Võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik (2650-2100 eKr) Kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni peamised tunnused. Ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks. Keskmine riik (1950-1650 eKr) Teeba sai uueks pealinnaks
Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu- kohalt, ei puuduta vana- ja keskaja vahele piiri tõmbamine sugugi Euroopast kaugele jäävaid tsivilisatsioone. Hiinas ja Indias jätkus areng sujuvalt, ilma suuremate muutusteta, ja Ameerikas olid tsivilisatsioonid tol ajal alles kujunemas. Küsimusi ja ülesandeid 1. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? 2. Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? 3. Seletada mõisteid vanaaeg ja antiikaeg.
Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Kuid ehkki antiiktsivilisatsiooni langus oli äärmiselt oluline Euroopa ajaloo seisu- kohalt, ei puuduta vana- ja keskaja vahele piiri tõmbamine sugugi Euroopast kaugele jäävaid tsivilisatsioone. Hiinas ja Indias jätkus areng sujuvalt, ilma suuremate muutusteta, ja Ameerikas olid tsivilisatsioonid tol ajal alles kujunemas. Küsimusi ja ülesandeid 1. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? 2. Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? 3. Seletada mõisteid vanaaeg ja antiikaeg.
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg
Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak. Ajaloo põhietapid: 3000 eKr oli ühtne riik, kuningas Menes;umb. siis tekkis egiptuse hieroglüüfkiri. Muistse Egiptuse ajal. jaguneb 3-ks per: Vana riik umb. 2650-2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim, isoleeritus, riik lõppes sisesegaduste tõttu, Mephise lähedal Giza püramiidid; Keskmine riik u. 1950-1650 eKr-kuninga võim ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi, Egiptuse võimu alla kuulus ka Nuubia, tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi
· Aasta jagunes Põllutööde järgi kolmeks: o Üleujutus suvel-sügisel o Põlluharimine talvel-kevadel o Saagikoristus ja õud suve hakul b)Loodustingimustest tulenevaks eripäraks oli Egiptuse ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. · Looduslik eraldatus ei nõudnud kaitsevajadust. · Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna lahutamatut seost. 2. Egiptuse ajaloo püsietapid Nimetus Aeg Iseloomustus Vara - U 3000 · Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks dünastiline aeg 2650 riigiks (3000 eKr) (pln Memphis) eKr · Hieroglüüfkiri · Vase kasutamine · Dzoseri astmikpüramiid Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg.
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja riva
Kõik kommentaarid