50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandersiimann
Õppematerjali autor
"Coriolisi jõud". Igal põrkel teise osakesega Sterni katsest selgus, et gaasilise aine osakesed liiguvad muutub vaadeldava kõikvõimalike kiirustega. Mõned osakesed liiguvad osakese liikumise suund ja kiirusega alla 100 m/s, mõned üle 1000 m/s. Ühe ja sama kiiruse väärtus. aineosakese kiirus muutub igal põrkel teise osakesega. Õhus on molekule, mille kiirus ei ületa auto kiirust, kuid on molekule, mille kiirus on suurem püssikuuli kiirusest. Kui meil oleks võimalus näha aineosakeste liikumist, siis märkaksime kohutavat segadust, kaost. Aineosakesed sagivad täiesti korrapäratult. Füüsikutel on õnnestunud selles korrapäratuses siiski leida korrapära ehk statistilised seadused. Termin statistiline tähendab
Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha aineosakeste kineetiline energia + potensiaalne energia = siseenergia (siseenergia muutub aineosakeste vastastikuse asendi muutmisest ja liikumise kiiruse muutmisest ) . SOOJUS = KEHA SISEENERGIA KINEETILINE KOMPONENT . SOE, KÜLM TEMPERATUUR SOOJENEMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI SUURENEMINE JAHTUMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI VÄHENEMINE
keskkonnast teise. Valguse murdumise kirjeldamiseks kasutame mõisteid murdunud kiir ja murdumisnurk, aga ka valguse peegeldumisel kasutatavaid mõisteid langev kiir ja langemisnurk. Murdunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast murdumist. Murdumisnurga moodustavad murdunud kiir ja pinna ristsirge. Murdumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega y (gamma) Valguse levimise pööratavus: valguse levimise suuna muutmisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. valguse kiirus sõltub keskkonnast, milles ta levib (olles mistahes keskkonnas alati väiksem valguse kiirusest vaakumis) Õhus on valguse kiirus praktiliselt sama suur kui vaakumis - 300 000 km/s, vees on valguse kiirus oluliselt väiksem - 225 000 km/s, tavalises klaasis aga 200 000 km/s. Valguse murdumisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda “paindub” murdunud kiir pinna ristsirge poole. Füüsikaliselt on see seotud sellega, et
29. Kas tuule korral saab rääkida sisehõõrdumisest? Saab küll. Sisehõõrdumine on maapealsete objektidega. 30. Mis on laminaarne voolamine? Keskkonna liikumist nimetatakse laminaarseks, kui voolamiskiirus keskkonna igas punktis jääb ajas muutumatuks ja seega libisevad kihid üksteise suhtes segunemata. Voolamine kus ei esine keeriseid. 31. Näidake joonisel kiiruse gradient. 32. Toru läbimõõt on 1 cm. Vedeliku suurim voolamise kiirus on 20 cm/s. Kui suur on kiiruse gradient keskmiselt? Gradient läheb serva pealt keskele. 33. Mis on turbulentne voolamine? Turbulentne Kihi keskmise kiiruse vektorid voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. 34. Mis põhjustab sisehõõrdumise? Vedelikes osakeste tõmbejõud. 35
Soojusõpetus. Kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne? · 10p ei puudu põhjuseta (7p-üks puudumine, 5p-kaks puudumist, 0p-kolm puudumist) · 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3
z A r k y x i j o Nihkevektor (+ joonis) – Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku.millel on kindel suund. o Liikumisseadus (+ valem) - Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Valemites tähistatakse kiiruse arvväärtust tähega s=v/t o Kiirus ja kiirendus(+ valemid) Ühtlane ja kiirenev liikumine (+ valem) Ühtlaseks liikumiseks on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, (delta)v v−v 0
......................30 4.3.2. Entroopia.........................................................................................................................31 4.3.3. Entroopia statistiline interpretatsioon.............................................................................33 Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi – molekulaarfüüsika ja termodünaamika. A. Molekulaarfüüsika Molekulaarfüüsika – füüsika haru, mis uurib aine ehitust ja omadusi lähtudes aine molekulaar- kineetilistest omadustest. Lähtepunktid – iga keha koosneb suurest hulgast väga väikestest osakestest (molekulidest ja aatomitest). Iga aine molekulid on korrapäratus, kaootilises liikumises. Liikumise intensiivsus, mida iseloomustab osakeste kiirus, sõltub temperatuurist. Teooria alused. – Idee, et aine koosneb aatomitest, on pärit vana-Kreekast Demokritoselt (460-370 e.m.a.) (atomistliku ideed vt lähemalt nt
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid