Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus
Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus , jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus . Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi žanri: kangelaseepos , rüütliromaan ja armastusluule .
Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos „ Rolandi laul“ põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud.
Sakslaste „Nibelungide laul“ ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest, mille juured viivad tagasi rahvasterändamise aega. Süžee langeb osaliselt kokku skandinaavlaste „Vanema Edda“ laulude sündmustikuga.
Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrg- keskaegsete ettekujutuste järgi. Romaanid ise olid algselt luulevormis. Nende keskne kangelane – Britt Kuningas Artur – oli tõenäoliselt Suure rahvasterändamise perioodil tegutsenud valitseja. Rüütliromaanide tegelasena polnud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus #1

Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alluuu Õppematerjali autor

luule armastus rüütlikirjandus trubaduurid rüütliromaan daamikultus eepos romaanid kirg pastoraal artur armastusluule keskused lüürika

Sarnased õppematerjalid

rtf

Rüütlikultuur- ja kirjandus

ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika areng.

Ajalugu

doc

Keskaja rüütlikirjandus, linnakirjandus.

RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu

Kirjandus

docx

Kirjanduse konspekt

Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil)

Kirjandus